Vähiliidust

ELUJÕU LIIT – EESTI VÄHILIIT

Elujõu-liit

MTÜ Eesti Vähiliit on asutatud 1992. aastal Eesti Onkoloogide Teadusliku Seltsi eestvõttel, et tõhustada vähktõvevastast tegevust ja kaasata laiemat üldsust vähivastasesse võitlusesse.

 

Eesti Vähiliidu president prof Väino Rätsep:

“Haigestumise vähendamiseks ja ravitulemuste parandamiseks on vaja tegutseda üldrahvaliku ulatusega. Otsustati asutada Eesti Vähiliit kui mõttekaaslaste vabatahtlik ühendus, mis koondaks arste ja teadlasi, meditsiinitöötajaid ja vähihaigeid, üksikisikuid ja ettevõtteid – kõiki neid, kelle püüdluseks on võitlus vähktõvega”

***

Vähiregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 34 000 vähipatsienti. 2012 aastal diagnoositi Eestis 8040 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu, 2014 suri sellesse haigusesse 3888 inimest. Viimase kümne aastaga on uute vähijuhtumite arv kasvanud viiendiku võrra. Oma leviulatuse tõttu on vähk globaalne probleem, samas on vähki suremus vähenenud, vähemalt pooltel vähihaigetel on šanss terveneda, kui haigus avastatakse varases staadiumis. Spetsialistide hinnangul on ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest võimalik ennetustegevusega vältida ja sõeluuringutega varakult avastatud vähki ka tervistavalt ravida.

Missioon

Vähiliidu missiooniks on teavitada ühiskonda vähi riskidest ning panustada vähi ennetustegevusse. Samuti ühendada vähipatsiendid, nende lähedased ja arstid tugivõrgustikuks ning pakkuda tuge vähipatsientidele, parendades nende elukvaliteeti.

 

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere:

“Vähiliidu tänase päeva tähtsaim ülesanne on senisest veelgi mõjusamalt panustada tervislike eluviiside propageerimisse ja oma tervisliku seisundi pidevasse jälgimisse. See on meie ühiskonnale kõige tõhusam viis vähki ennetada ja haigust tema tekkejärgus õigeaegselt avastada.”

Sellest lähtuvalt keskendub Eesti Vähiliit oma töös

ennetustegevusele, tervislike eluviiside populariseerimisele ja haiguste varajasele avastamisele.

Väga olulisel kohal on vähihaigete elukvaliteedi parandamine ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamine.

Eesti Vähiliit on katusorganisatsioon vähihaiguse probleemidega tegelevatele mittetulundusühingutele üle Eesti. Vähiliitu kuuluvates organisatsioonides on kokku üle 2000 liikme.

Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnustavad Liidu põhikirja. Liidu sisseastumismaksu ei ole. Liidu toetajaliikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes on huvitatud Liidu eesmärgi saavutamisest ja aitavad sellele aineliselt või oma tegevusega kaasa.

Toetajaliikmel ei ole hääleõigust Liidu liikmete üldkoosolekul, talle ei laiene seaduse ja põhikirjaga liikmetele ette nähtud õigused ja kohustused. Toetajaliikme õigused ja kohustused määratakse täpsemalt juhatuse otsusega.

Liidu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda kõik Liidu liikmed. Liitu juhib ja esindab nõukogu.

Vähiliidu nõukogus on 6 liiget, kelle valib viieks aastaks üldkoosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

Liidu president valitakse üldkoosolekul juhatuse liikmete hulgast. President valitakse lihthäälte enamusega viieks aastaks. Nõukogu määrab ametisse juhataja, kelle juhtimisel toimub igapäevase töö korraldamine.

Eesti Vähiliit on loonud kaks sihtasutust – SA Vähi Sõeluuringud ja SA Vähihaigete Toetusravi.