Vähihaiguse ennetamise ja varase avastamise võimalused

Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit.

Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega.
Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.

Kui tervis kaob käest, aitab elukindlustus koos kriitiliste haiguste kindlustusega.

Vaata lähemalt

Haigekassa andmetel vajas mullu vähiravi rohkem kui 40 000 inimest.

Raske haiguse diagnoosi saamine pöörab pahupidi nii haigestunu kui ka tema lähedaste elu. Sellest toibumine võtab aega ja raha. Töölt eemal olles on aga endiselt vaja maksta arveid ja laenumakseid.

 Üheks võimalikuks lahenduseks on rahalisi probleeme ennetada ja soetada endale elukindlustus koos kriitiliste haiguste kindlustusega. Näiteks vähi, infarkti või insuldi diagnoosi saamisel makstakse hüvitist, mida saad kasutada enda soovi kohaselt.

🔸 Nii saad paranemiseks rahalist tuge

🔸 Kui aga peaksid siiski surema, saavad lähedased surmajuhtumi hüvitise

 

Kui tervis kaob käest, aitab elukindlustus.

Loe lähemalt Eesti Kindlustusseltside Liidu portaalist  https://kindlustame.ee/kindlustus/elukindlustus/kriitiliste-haiguste-kindlustus/

Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi

Allikas: leht.postimees.ee 18.02.2020 https://leht.postimees.ee/6875624/peeter-padrik-mida-saame-teha-enne-vahktove-ravi

Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni Globocan andmetel oli 2018. aastal maailmas hinnanguliselt 18 miljonit uut vähktõve juhtu ja 9,5 miljonit vähktõvest tingitud surma. Euroopas on vastavad arvud 4,2 ja 1,9 miljonit. Vähiregistri andmetel oli Eestis 2016. aastal 8788 uut vähijuhtu ja 3760 vähktõvest tingitud surma.

Need arvud võivad tervetele inimestele, kes kasvajatega kokku ei puutu, jääda mõneti abstraktseks, mistõttu võib lisaks välja tuua kõigi inimeste keskmise riski haigestuda vähki.

Globocani andmebaas toob Eesti elanikkonna puhul välja, et 75. eluaastaks vähki haigestumise risk on naistel 23,6 protsenti ja meestel 36,5 protsenti, st vähki haigestub iga neljas naine ja iga kolmas mees. Kuna südame-veresoonkonnahaigusi ennetatakse ja ravitakse üha edukamalt, on vähist saanud Euroopas alla 65 aasta vanuste inimeste sagedasim surmapõhjus.

Seega, kui õnnestuks paremini vältida või ravida pahaloomulisi kasvajaid, võiks paljude inimeste eluiga oluliselt pikeneda. Mida me selleks teha saame? Muidugi on vaja tõhusamaid ravimeetodeid, kuid vähktõve keerukuse tõttu on edusammud iseäranis just levinud kasvajate puhul rasked tulema. Seetõttu tuleb vähktõvevastaseid meetmeid vaadelda palju komplekssemalt.

Mis seda haigust tekitab?

Pärilik eelsoodumus

Kõigepealt peaksime muidugi mõistma pahaloomuliste kasvajate olemust ja nende tekkepõhjuseid. Tänapäeval on laialdaselt aktsepteeritud, et vähktõbi tekib niinimetatud vähktõve juhtmutatsioonide järkjärgulise kuhjumise tagajärjel geenides, mis viivad muutunud rakkude massilise paljunemiseni ja organismi rakkude paljunemist kontrollivate mehhanismide häireteni. Seega on vähktõbi algpõhjustelt geenirikete haigus. Kuid mis neid geenimuutusi tekitab?

Laias laastus on võimalik kasvajaid põhjustavad geenimuutused jagada kaheks: päritavad ja elu jooksul tekkivad. Sageli on tegemist nende kombinatsiooniga.

Pärilikkuse mõju kasvajate tekkes on selgelt näidatud kaksikutega tehtud uuringutes ja vähi eelsoodumust tekitavate geenide identifitseerimisega. Sealjuures on aga oluline märkida, et mitte pahaloomuline kasvaja ei ole pärilik, vaid pärilik on suurenenud eelsoodumus kasvajate tekkeks. Inimeste geneetiline erinevus ehk pärilikkus mõjutab kasvajate tekke riske uuringute alusel ligikaudu 33 protsenti. Teisisõnu, kolmandik kasvajariskide erinevusest indiviidide vahel tuleneb pärilikust eelsoodumusest. Sealjuures tuleneb suhteliselt väike osa sellest üksikute n-ö kõrge riski geenide mutatsioonidest.

Neist avalikkusele tuntumad (nn Angelina Jolie efekt) on ehk mutatsioonid geenides BRCA1 ja BRCA2, mis suurendavad oluliselt rinna- ja munasarjavähi, aga ka mitme teise kasvaja riski. Suure kasvajariskiga geenide testimine on juba mõnda aega tavapraktika teatud eelkriteeriumite alusel, ent tulevikus, kui see enam nii palju ei maksa, tuleks testida kogu rahvastikku. Ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud näitavad järjest enam, et suur osa kasvajate pärilikust eelsoodumusest tuleneb erinevatest, korraga paljudes geenides esinevatest geenivariantidest, mis tähendab, et eelsoodumus on polügeenne.

Seda, kuivõrd erinevad inimeste haigestumisriskid kasvajate, aga ka mitme teise haiguse puhul, saab hinnata nn polügeensete riskiskooride abil, mida aga alles hakatakse tervishoius kasutusele võtma. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada eri haiguste geneetilisi eelsoodumusi ja võimaldavad rakendada täpsemaid haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmeid.

Välised faktorid ja tervisekäitumine

Epidemioloogilistest uuringutest on ammu teada mõne kahjuliku keskkonnafaktori mõju, millest tuleks vähki haigestumise vältimiseks hoiduda. Tuntud on radioaktiivse kiirguse, ultraviolettkiirguse, teatud keemiliste ühendite, tubakatoodete, alkoholi, mõnede viiruste (inimese papilloomiviirus ehk HPV, hepatiidiviirused jt) vähiriski suurendav toime; osa neist faktoritest suurendab haigestumisriski sealjuures märkimisväärselt. Keskkonnafaktorite kõrval on tähtis roll tervisekäitumisel, mis võib omakorda riske kasvatada, näiteks liigne päevitamine, solaariumis käimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik dieet. Hiljutises uuringus sai kinnitust menopausi hormoon­asendusravi rinnavähiriski suurendav toime naistel, mida peab vastava ravi puhul kindlasti arvestama. Inimese papilloomiviirusest tingitud vähki on võimalik ära hoida end selle haiguse vastu vaktsineerides, samuti on võimalik end vaktsineerida A- ja B-hepatiidi vastu, mis on maksavähi riskifaktor.

Geenide juhuslikud rikked

Kõik ei ole aga paraku nii lihtne. Praeguses kasvajate tekke käsitluses on jõutud teooriani, et peale päriliku eelsoodumuse ja keskkonnafaktorite leidub ka kolmas põhjus: juhuslikud, ilma otsese põhjuseta mutatsioonid, mis tekivad tavapärasel rakkude jagunemisel pärilikkusaine DNA replikatsioonivigade näol. Seda on nimetatud ka halvaks õnneks. Replikatsioon on rakutuumas toimuv DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA-molekulist kaks DNA-molekuli. See protsess on rakkude jagunemise alus, seega on tegemist vigadega rakkude jagunemisel.

Uuringud on näidanud, et iga kord, kui inimese normaalne tüvirakk paljuneb, tekib keskmiselt kolm mutatsiooni. Piltlikult öeldes, kui masin töötab, siis ta kulub ja tekivad juhuslikud rikked. Seda kontseptsiooni tõestavad ka uuringud, mis hindavad eri organite vähiriski ja rakkude jagunemiste arvu suhet; loommudelites on leitud paljude kasvajate korral seos normaalsete rakkude paljunemise arvu ja vähiriski vahel. Nende uuringute tulemused on kooskõlas ka andmetega epidemioloogilistest uuringutest, mis on analüüsinud keskkonnafaktorite, tervisekäitumise ja pärilikkusega seotud potentsiaalselt välditavate vähiliikide osakaalu. Sealjuures on tekkepõhjuste mõju eri kasvajatüüpide puhul väga erinev. Siiski ei tähenda juhuslikud replikatsioonivead, et vähktõve ennetus oleks neil juhtudel kasutu.

Mida saaksime teha?

Just vähi tekkepõhjuste mõistmine võimaldab mõtestada ja rakendada vähivastaseid meetmeid.

Vähktõve tekke vältimine ehk primaarne preventsioon on parim ja mõneti lihtsaim võimalus vähendada vähisurmade arvu. Väga suur osa kasvajaid on välditavad. Ühendkuningriikide vähivastane organisatsioon Cancer Research UK hindab, et neli kümnest pahaloomulisest kasvajast on välditavad, tuues välja peamiste faktoritena tubaka ja ülekaalu või rasvtõve. Hiljuti avaldatud ulatuslikus uuringus Kanada inimestega selgus, et ligikaudu kolmandik vähijuhtusid on seotud välditavate riskifaktoritega. Kanada andmetel on peamisteks välditavateks vähktõve põhjusteks tubaka tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus ja ülekaal, oma osa on ka alkoholil, ebatervislikul dieedil, ultraviolettkiirgusel ja mõnedel viiruslikel infektsioonidel.

Uurijad järeldasid, et Kanadas oleks võimalik igal aastal vältida 11 000 vähijuhtu, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise, ja 6000 juhtu, kui inimesed säilitaksid tervisliku kehakaalu. Kui suitsetamise vähki tekitav toime on teada ammu ja sellega on ka palju tegeletud, siis rasvtõve kohta öeldakse nüüd, et see on uus suitsetamine. Tugev teaduslik seos rasvtõve ja kasvajate tekkeriski vahel on leitud söögitoru-, mao-, käär- ja pärasoole-, sapiteede, kõhunäärme-, rinnanäärme-, emakakeha-, munasarjade ja neeruvähi, aga ka müeloomtõve korral.

Piisavalt pole inimesed teadvustanud ka alkoholi ja kasvajate tekke seost. Ühendriikides korraldatud küsitlus näitas, et 70 protsenti ameeriklasi ei teadvustanud alkoholi kasvajate riskifaktorina. Hiljutine uuring võrdles alkoholi ja suitsetamise riske kasvajate tekkele ning tõi välja, et pudel veini nädalas võrdub kasvajate riski suurenemise poolest naistel kümne ja meestel viie sigaretiga nädalas. Praeguseks kogutud andmed on teadlased viinud seisukohale, et tervisele täielikult ohutut alkoholikogust ei ole olemas, vägijookide tervisekasust rääkimata. Rahvusvaheline Tervishoiuorganisatsioon on alkoholi paigutanud vähki tekitavate ainete hulka.

Ameerika Kliinilise Onkoloogia Selts edastas 2017. aastal selge sõnumi alkoholi ja vähiriski seose kohta. Sõnum pole küll nii karm kui info suitsupakkidel, aga siiski öeldi nõnda: „Kui soovite vähendada vähiriski, tarvitage alkoholi võimalikult vähe või üldse mitte. Kui te ei tarvita alkoholi, ärge sellega ka alustage!“

Vähiriski aitab vähendada puu- ja juurvilja ning täisteratooteid sisaldav menüü. Uuringud on aga näidanud, et inimestel, kes söövad punast ja töödeldud liha neli või rohkem korda nädalas, on suurem jämesoolevähi risk kui neil, kes söövad liha vähem kui kaks korda nädalas.

Päikese ultraviolettkiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi tekke peamine põhjus. Liigne ultraviolettkiirgus põhjustab geneetilisi muutusi ja mõjutab naha immuunsüsteemi, pärssides meie keha võimet ebanormaalsetest rakkudest jagu saada. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk, aga ka korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni. Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.

Vähktõve tekkepõhjusi arvestades primaarsest preventsioonist üksi paraku ei piisa – juhuslikest DNA replikatsioonivigadest tingitud vähki ei saa vältida, samuti on paljudel vähijuhtudel pärilik eelsoodumus. Neid põhjusi arvestades tuleb vähk avastada varakult, et ravi oleks võimalikult tõhus. Seda nimetatakse sekundaarseks preventsiooniks, mida rakendatakse tavaliselt sõeluuringuprogrammidena ilma sümptomiteta varaste kasvajate või kasvajaeelsete seisundite diagnoosimiseks. Mida väiksema levikuga kasvaja avastatakse, seda paremad on üldiselt ravitulemused. Samuti on tähtis, et inimesed oleksid teadlikud kasvajate varastest tunnustest, aga tähtis on ka tervishoiusüsteemi võime ja pädevus nendega kiiresti tegeleda.

Vajadus ja võimalused ennetuse uueks mudeliks

Inimkonnal on tervise säilitamisel õnnestunud suurt edu saavutada kollektiivsete pingutustega – rahvatervishoiu meetmete rakendamisega. Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste abil. Näitena võib tuua suured edusammud nakkuslike haiguste ennetamisel – näiteks rõuged, tuberkuloos, katk, difteeria, lastehalvatus jne –, mille mõju oli kunagi laastav. Samas on selge, et rahvatervishoid peab olema kombineeritud iga inimese teadliku tervisekäitumisega, milleni on aga üsna keeruline jõuda.

Üks võimalus rahvatervishoiu ja individuaalse tervisekäitumise tõhusamaks kombineerimiseks on personaalmeditsiini ühe haruna nn personaliseeritud preventsioon ehk täppisennetus, mis arvestab igaühe individuaalseid terviseriske nii geneetilise eelsoodumuse kui ka teiste riskifaktorite puhul, andes täpseid soovitusi haigusriskide vähendamiseks ja varaseks avastamiseks. Selleni jõudmiseks on välja pakutud nn 6P- tervishoiu kontseptsioon, mille alusel on vajalik arvestada ja rakendada meetmete põhimõtetena personaalsust (personal), haigusriskide määratlemist (predictive), ennetamist (preven­tive), inimeste kaasamist otsustesse ja tegevustesse (participatory), inimeste psüühika, taju, psühholoogia arvestamist (psychocognitive) ja rahvastikupõhisust (public). Eesmärk on leida igale inimesele individuaalne ennetus- või raviplaan, analüüsides tema geeniandmeid koos keskkonnamõjude, tervisekäitumise ja terviseandmetega ning tehes koos temaga otsuseid parima tervise nimel.

Arvestades personaalmeditsiini arendusprogramme, peaks Eesti tervishoius olema suurem eesmärk 6P-tervishoiu süsteemne rahvastikupõhine rakendamine.

Oluline kontseptuaalne muutus peaks toimuma sõeluuringute korralduses nn jagatud otsuse rakendamisega. Jagatud otsus on protsess, milles patsiendid ja arstid jagavad informatsiooni, annavad teada diagnostika- ja ravieelistustest ning nõustuvad ühiselt diagnostika ja ravi plaaniga. Otsus sõeluuringus osaleda peaks olema samuti koos arstiga tehtud – inimestel peaks olema piisavalt infot selle kasu, kuid ka negatiivsete aspektide kohta. Näiteks on Prantsusmaal tervishoiuministri eestvedamisel korraldatud rinnavähi mammograafilise sõeluuringu ühiskondlik arutelu ja reform, mis näeb edaspidi ette naistele täpse individuaalse informatsiooni andmist ja arutelu arstidega, et rinnavähki võimalikult hästi ennetada.

Seega: esmane preventsioon – vähktõve tekke vältimine – on parim tee vähisurmade vähendamiseks. Juhuslike mutatsioonide teke rakkude jagunemisel ei vähenda vähi tekkepõhjusena esmase ennetuse tähtsust, kuid rõhutab, et kõiki kasvajaid ei saa ennetada keskkonna ja käitumuslikke riskifaktoreid vältides. Õnneks pole esmane ennetus ainuke meede – teisene ennetus ehk vähktõve või vähieelsete seisundite varane avastamine ja vastavad ravimeetmed võivad samuti elu päästa, kui neid õigel hetkel rakendatakse. Kasvajate korral, mille tekke peamiseks põhjuseks on juhuslikud mutatsioonid, on varane avastamine ainus võimalus. Sõeluuringute korraldust tuleks aga parandada, et arvesse võetaks personaalseid riske ning otsused sünniksid inimese ja arsti koostöös. Ka tuleb sõeluuringuid laiendada seni katmata kasvajatüüpidele.

Praegused teaduspõhised soovitused vähktõve- riski vähendamiseks ja varaseks avastamiseks:

•       väldi tubakat;

•       ole kehaliselt aktiivne;

•       hoia tervislikku kehakaalu;

•       toidulaual eelista puu- ja juurvilja ning täisteratooteid, vähem tarvita küllastunud rasvhappeid, punast liha ja eeltöödeldud liha;

•       ära tarvita alkoholi;

•       väldi sugulisel teel levivaid infektsioone, tüdrukud ja poisid tuleb vaktsineerida HPV-infektsiooni vastu;

•       väldi liigset päiksekiirgust, ära käi solaariumis;

•       osale vähktõve sõeluuringutes (Eestis on rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud);

•       pöördu perearsti või eriarsti vastuvõtule, kui esinevad vähktõve ohumärgid (teadmata põhjusel veritsus või verejooks, pikemaajalised muutused seedetegevuses, sünnimärkide muutumine või uute teke, aja jooksul süvenevad neelamisraskused, pikemaajaline või korduv köha, pikemaajaline hääle kähenemine, urineerimisprobleemid, nahaaluste sõlmede teke ja suurenemine, pikaajaline teadmata põhjusega palavik, kõhnumine teadmata põhjusel, pikemaajaline valu, mille põhjus pole teada, mitteparanevad teadmata põhjusel tekkinud haavandid).

Lähitulevikus võib siia lisada ka kasvajate eelsoodumuse geeniuuringud, et rakendada personaliseeritud ennetusvõimalusi.

Muidugi tuleb arendada ka uusi ja tõhusamaid vähi ravimeetodeid, aga see on juba teine jutt.

Palju on uuritud ja jätkuvalt uuritakse toitumise seost vähktõvega.
Teadlaste andmeil on inimtoidus leitud naturaalselt umbes 12 000 keemilist ühendit, millest mõned on vähkitekitavad ehk kantserogeensed. Mõnedest toiduainetest tekivad aga organismis ainevahetuse käigus kantserogeensed ühendid. Kantserogeensed ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel. Tekib küsimus, et miks võib neid toiduained siis müüa? Aga probleem pole mitte müümises, vaid pigem toiduainete käitlemises, teatud riski omavate toiduainete liigses tarbimises ja valmistamisviisi vigades.

Arvestades, kui suure tähtsusega on eluviis vähktõve ennetamises, anname mõned soovitused vähi ennetuseks:

7 meelespead

Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks.

Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed.

Tubakast loobumise nõustamiskabinetid

Loe lisaks: tubakainfo.ee

Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega.

100 grammi alkoholi päevas suurendab 4-6 korda riski haigestuda vähki võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita.

Risk suureneb veelgi kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse. Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ning naised rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas.

Üle-eestilised abi- ja nõustamisteenuste kontaktid

Loe lisaks: alkoinfo.ee

Kehaline passiivsus on hinnanguliselt umbes veerandi rinna-, neeru- ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks.

Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt.

Hea uudis kõigile, kel meeldib jalutada – riski saab vähendada juba vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt 60 minutit) päevas liikudes.

Soovitusi kehaliseks liikumiseks

Toitumise ja teatud vähiliikide seoses on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra.

Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab.

Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine.

Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi.

Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite.

Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.

Loe lisaks: toitumine.ee

Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski.

Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head.

Loe lisaks: toitumine.ee

Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks.

Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel.

Naudi päikest ilma liigse ”praadimiseta” ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.

Loe lisaks: Info nahavähi varasest avastamisest

Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad.

Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest.

Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.

Loe lisaks:

C-hepatiididst

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada

HPV-vastane vaktsineerimine

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Kas laboriuuring saab aidata kaasa vähi avastamisele?

21.sajandi inimene on enamasti terviseteadlik ja tunneb muret võimalike tervisehäirete varase diagnoosimise pärast. Ka vähiga seotud hirm ei ole kadunud.  Kõige lihtsam moodus tundub olevat anda vereproov ja lasta seda igakülgselt uurida, et avastada varakult võimalikud kõrvalekalded. Seda enam, et sellist teenust laborites tasuliselt ka pakutakse. Võimalus lasta endale teha tasuliselt laboriuuringuid võimaldab paljude haiguste puhul vähendada patsiendi muret või siis leida kinnitust, et arsti poole on tõesti vaja pöörduda.

Kasvaja kahtluse korral läheb asi aga keerukamaks, kuna kasvajamarkerite uuring ei vasta tegelikult inimese kõige olulisemale küsimusele: „Kas uuring näitab, et mul ei ole kasvajat?“.

Kasvajamarkerid ei võimalda avastada varakult kasvajaid.

Põhjus on nende markerite väheses tundlikkuses, mis võimaldab neid edukalt kasutada vähihaigete ravijärgsel jälgimisel ja kaugelearenenud juhtude avastamisel, kuid mitte algstaadiumis oleva kasvaja varaseks diagnoosimiseks. Seega on suur oht, et endal kasvajat kahtlustanud inimene tunneb end pärast negatiivseks osutunud kasvajamarkerite uuringut jälle turvaliselt ega planeeri enam arsti poole pöörduda.

Samas on arstidel teada, et kasvajamarkerite nime all tuntud laboriuuringud ei muutu positiivseks mitte ainult kasvajate, vaid ka paljude muude haiguste puhul ja ka individuaalsed erinevused kasvajamarkerite tasemes on inimeste vahel suured. Siit tuleneb oht, et põhjuseta määratud kasvajamarkeri tase veres osutub pisut kõrgemaks, kui lubatud piirid ette näevad, ja inimese mure oma tervise pärast  seetõttu suureneb. Kui kasvaja jääb leidmata, siis tähendab see osade jaoks kergendust, kuid mitte kõik ei jää tulemusega rahule. Oleme tekitanud inimesele tahtmatult püsiva vähihirmu ja vajaduse teha rohkelt ebavajalikke ja inimese tervist pigem kahjustavaid täienduuringuid, sageli veel korduvalt.

Nahavähi ja melanoomi varase avastamise üks võimalus on teledermatoskoopia. See on meetod, mis aitab saada üksikule muret tekitavale sünnimärgile dermatoloogi hinnangu oma kodu lähedal. Esmatasandil tehakse muret tekitavast sünnimärgist digitaalse dermatoskoobiga pilt ning edastatakse dermatoloogile hindamiseks distantsilt. Paari päeva jooksul saab inimene vastuse, kas tegemist on ohutu sünnimärgiga või vajab see täiendavat uurimist. Loe lähemalt

Püüame küsimuste ja vastuste vormis teemasse pisut rohkem selgust tuua.

Kasvajamarkerid on ained, mida toodavad nii keha enda terved kui ka kasvajarakud. Suurem osa kasvajamarkeritest on valgud. Haiguste korral nende ainete tootmine suureneb ja seda suurenemist võivad põhjustada kasvajad või kõigi markerite puhul ka teised haigused. See teeb kasvajamarkerite kasutamise keerukaks ja oht tulemust valesti tõlgendada on suur.

Kasvajamarkereid ei tohiks segi ajada geneetiliste vähimarkeritega, mis on mõeldud vähiriski hindamiseks, mitte konkreetse kasvaja diagnoosimiseks ja ravitulemuse hindamiseks. Selles artiklis peame silmas kasvajamarkereid kitsamas mõttes ehk markerite nagu CEA, CA 15-3, CA 125, CA 19-9, CA 72-4, HE4, SCC, CgA, PSA, S100, NSE kasutamist.

Kasvajamarkereid kasutavad eeskätt kasvajate raviga tegelevad arstid ravitulemuse hindamiseks ja kasvajate taastekke avastamiseks. Kasvajamarkereid saab teatud juhtudel kasutada ka kasvajate diagnoosimisel, sest ta võib arstile anda lisainformatsiooni koos teiste patsiendi uuringutulemustega.

Kuid kunagi ei otsusta lõplikku diagnoosi kasvajamarkeri väärtus.

Ei, kindlasti mitte. Kasvajamarkerite numbrilisi väärtusi võivad suurendada mitmed teised haigused, näiteks neeru-ja maksapuudulikkus, mitmed nakkushaigused, mitmesugused põletikud, reumatoloogilised haigused, aga põhjuseks võib olla ka rasedus, suitsetamine või viga vereproovi võtmisel.
Mõneühikulist kasvajamarkeri numbrilise väärtuse suurenemist või vähenemist ei saa pidada haiguse paranemiseks või halvenemiseks. Kasvajamarkerite hulka ei mõjuta mäletatavasti mitte ainult kasvaja, vaid ka mitmed muud organismi seisundid ja teised haigused. Samuti ei pruugi erinevates laborites määratud kasvajamarkerite tulemused olla sarnased, kuna laborid kasutavad erinevaid uuringumeetodeid. Seetõttu on oluline, et kasvajamarkerite tulemusi hindaks arst, kes on teie seniste ravitulemustega kursis. See arst võib olla nii onkoloog, teine eriarst või oma perearst.
Kahjuks küll, normi piires olevad kasvajamarkerite väärtused ei välista kasvaja võimalust. Enamik kasvajamarkereid eksivad just seal, kus me kõige rohkem nende abi ootaksime: nad ei reageeri varases staadiumis oleva kasvaja korral.

Puudub kasvajamarker, mis näitaks ükskõik millise pahaloomulise haiguse olemasolu organismis. Iga kasvaja käitub erinevalt ja nende olemasolu eitamiseks on vaja teha erinevaid uuringuid, millest laboriuuringud moodustavad vaid väikese osa.

Kahjuks mitte. Geneetilised uuringud võimaldavad hinnata küll riski haigestuda erinevatesse kasvajatesse, kuid ei kinnita ega lükka ümber olemasoleva kasvaja võimalust. Testid valib ja tulemusi selgitab patsiendile geneetik, kelle poole võib pöörduda juhul, kui lähisugulastel on avastatud pahaloomuline kasvaja.
On ikka. Aga nende normipärane leid ei peaks kedagi hoidma tagasi arsti poole pöördumast, kui näiteks on tekkinud seletamatud nahamuutused, valu, kehatemperatuuri tõus, kehakaalu vähenemine, kehale on tekkinud muhk või tihkem tükk, mida te varem pole märganud.
Laboriuuringutest võiks teha hematoloogilise uuringu, põletikunäitajad, settereaktsiooni, vastavalt kaebustele ka muid uuringuid. Kindlasti on laboriuuringutest rohkem kasu, kui need valida koos arstiga ja individuaalselt konkreetsest patsiendist lähtudes.
Kindlasti tuleks sellisel juhul taotleda laboriarsti konsultatsiooni. Laboriarst omab teadmisi mitte ainult laboridiagnostika võimalustest, vaid haiguste diagnoosimisest ja ravist laiemalt. Ainult laboridiagnostikas pädeva laborispetsialisti nõuanne võib sellisel juhul ebapiisavaks osutuda. Vähikeskusi omavate piirkondlike haiglate juures on selline laboriarsti konsultatsiooni võimalus ka loodud.
Esimene arst, kelle poole pöörduda on perearst. Perearst tegeleb kasvajakahtluse korral esmaste uuringute teostamise ja konsulteerimisega ning suunab patsiendi edasi, kui uuringutulemused selleks põhjuse annavad.
Kokkuvõtteks võib meeles pidada, et enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine aitavad kaasa kasvajate varasele diagnoosimisele, mis kindlasti võimaldab paremat ravitulemust. Kuid kasvajamarkerite määramine ilma üldise tervisliku seisundi hinnanguta võib viia ekslikule järeldusele ja tuua kaasa nii kasvajadiagnoosi hilinemist kui ka põhjendamatut vähihirmu seletamatult suurenenud markeri väärtuse tõttu.

Mobiilsed naha- ja eesnäärmevähi diagnoosikabinetid –
üks lisavõimalus saada kiirelt spetsialisti vastuvõtule

vaata lähemalt

Sõeluuringud vähihaiguse ennetamiseks ja varaseks avastamiseks

Vähi sõeluuringud on Eesti Haigekassaüks  ennetustegevuse projektidest  Haigekassa planeerib  ennetustegevusi rahvastiku tervise arengukava pikaajaliste eesmärkide alusel, arvesse võetakse ka riiklike programme, organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

Haiguste ennetamine ja varajane avastamine aitavad pikendada tervena elatud aastaid ja vähendada haigestumist ning enneaegset suremust. Haiguste ennetus on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele või ennetavatele terviseteenustele, eesmärgiga ära hoida välditavaid haigusi. 

Hetkel on Eestis riiklikult korraldatud kolm sõeluuringut

Kui saad kutse alltoodud sõeluuringule siis osale kindlasti, see võib päästa Sinu elu!

Rinnavähi sõeluuring
Emakakaelavähi sõeluuring
Jämesoolevähi sõeluuring