Eesti Vähiliit
Mittetulundusühing Eesti Vähiliit on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis.
Eesti Onkoloogide Teadusliku Seltsi poolt 1992. aastal asutatud ühingust on saanud Eesti suurim vähipatsiente ja vähihaigusega tegelevaid erialaliite koondav katuseorganisatsioon. Meiega on liitunud 18 organisatsiooni, ühtekokku 2 000 liiget. 2017. aasal tähistas liit oma 25 tegevusaastat, tutvu meie tegevustega siin.
Eesti Vähiliidu missiooniks on teavitada ühiskonda vähi riskidest ning panustada vähi ennetustegevusse. Samuti ühendada vähipatsiendid, nende lähedased ja arstid tugivõrgustikuks ning pakkuda tuge vähipatsientidele, parendades nende elukvaliteeti.
Vastavalt vähiliidu strateegiale aastateks 2017-2022 on liidul kolm peamist tegevussuunda:
Oluliseks prioriteediks tuleb pidada Eesti Vähiliidu võimekuse kasvu eestkosteorganisatsioonina, mis loob aluse ja eelduse paljudele teistele organisatsiooni tegevustele ning määrab ära selle, kui edukalt tuleb organisatsioon toime oma missiooni täitmisega.
Teiseks strateegiliseks prioriteediks on Eesti Vähiliidu nõustamiskeskuse süsteemi edasi arendamine ja laiendamine. Süsteem täidab eesmärki läbi nõustamis- ja tugiteenuste pakkumise suurendada oma sihtgrupile organisatsiooni poolt pakutavat lisandväärtust, hoides, taastades ja parendades vähipatsientide ja nende tugivõrgustiku elukvaliteeti. Selle tegevusega täidab Vähiliit oma missiooni kõige otsesemal kujul, jõudes oma sihtgrupini parimal võimalikul viisil. Nõustamiskeskus tugineks olulisel määral Vähiliidu olemasoleval võrgustikul.
Kolmandaks prioriteetseks valdkonnaks on sõeluuringuprogrammide/varajase avastamise programmide jätkusuutlikkus ja arendamine koostöös EV Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudiga ning ennetustegevuse tõhustamine. Ennetustegevus on üks keskne osa Vähiliidu missioonist. Sarnaselt eeskostetegevusega on panustamine ennetustegevusse pikaajaline investeering, mille lühiajalist kasu on raske hoomata, kuid pikaajaliselt vähendab selgelt nii vajadust tagajärgedega võitlemiseks kui ressursside kulutamiseks sellele võitlusele.