Kõik on meie võimuses 

 

Kampaania “Ülemaailmne vähi päev” toimub igal aastal 4. veebruaril. Kampaania eesmärk on vähendada ennetatavate vähisurmade arvu tõstes avalikkuse teadlikkust haigusest ja survestades valitsusi võtma vastu otsuseid, mis aitaksid haigusega võidelda.

 

Kampaania on oluline kuna vähiepideemia on tohutu ja jätkuvas tõusutrendis. 8.2 millionit inimest sureb maailmas igal aastal enneaegselt (vanuses 30 kuni 69) vähki. 

 

Tegutsema peab koheselt ning töötama välja tõhusaks tegutsemiseks vajalikud strateegiad, et tõsta inimeste teadlikkust vähihaigusest. Pidevalt suureneb lõhe inimeste võimaluste vahel saada informatsiooni ennetusvõimaluste kohta, saada vähi- ja palliatiivset ravi.

 

Sellel aastal on ülemaailmse vähi päeva tunnuslauseks “Kõik on meie võimuses”

 

Kampaania keskendub neljale teemale

 

  • Tervislikud valikud
  • Varajane avastamine
  • Ravivõimalused 
  • Elukvaliteet

 

Tervislikud valikud

 

Vali tervislik!

 

Saavutamaks ülemaailmset eesmärki vähendada aastaks 2025 mittenakkuslike haiguste surmade arvu 25% võrra, on oluline vähendada sotsiaalseid ja keskkonnast tulenevaid riskitegureid ning teavitada inimesi tervislike valikute tegemise olulisusest.

 

Vähihaigusega on tihti seotud negatiivsed eelarvamused ja häbistamine, millega kaasneb sageli haiguse vääriti mõistmine. See aga on taksituseks inimeste teadlikkuse tõstmisel läbi tervislike eluviiside propageerimise.

 

 

 

  • Vähemalt kolmandik enamlevinud vähivormidest on ennetatavad loobudes suitsetamisest, vähendades alkoholi tarbimist, toitudes tervislikumalt ja olles füüsiliselt aktiivne.
  • Vähendamaks vähki ja teistesse mittenakkuslikesse haigustesse haigestumise riski täiskasvanuna tuleb tervslike eluviisidega alustada juba varases lapsepõlves.
  • Inimeste võime teha tervislikke valikuid sõltub tingimustest, kus nad elavad ja töötavad.
  • Majanduslikud kulud vähiravile kaaluvad kaugelt üles kulud ennetustegevusele.

 

Meie võimuses on kohtuda eraisikute, perkondade, meditsiinitöötajate ja poliitikutega ning selgitada neile, et ligikaudu kolmandik vähkidest on ennetatavad, kui toituda tervislikult ja olla füüsiliselt aktiivne.

 

Valitsused peavad mõistma, et investeerida vähi ennetusse on odavam, kui tegeleda tagajärgedega ning kõik koolid ja töökohad peavad kasutusele võtma meetmed, mis seavad tervislikud valikud esikohale.

 

Varajane avastamine

 

Korraldades vähi varase avastamise programme ja kindlustades neile ligipääs saame oluliselt vähendada vähihaiguse koormust riikides.

 

Mitte kõigi vähkide aga juba paljude nagu näiteks rinna-, emakakaela-, kolrektaal-, naha-, suu- ja mõnede laste vähkide varajased sümptomid on avastatud ja teada. See aitab kaasa varajase avastamise programmide ja abi andmise strateegiate väljatöötamisele.

 

Vaatamata tõenditele, et varajane avastamine ja kiire abi saamine on väga olulised siis inimesed ei võta seda ikka veel tõsiselt ja sageli ei mõista selle olulisust ka meditsiinitöötajad ise. Kahjuks on mõnedes maades teatud hulk õppinud meditsiinitöötajaid ikka veel oluliseks taksituseks, et jõuda läbi kvaliteetse diagnoosi varajase avastamiseni.

 

Meie võimuses on mõista, et teadlikkus on esimene samm varajase avastamiseni ja seeläbi ka paremate ravi tulemusteni. Küll mõnede eranditega aga üldiselt on varakult avastatud vähk paremini ravitav ja harvemini surmaga lõppev, kui hilises staadiumis avastatud vähk.

 

Varajase avastamise efektiivsemkas muutmiseks on oluline integreerida tervishoiusüsteemi sõeluuringuprogrammid, investeerida mõistlikult tervishoiutöötajatesse ja varustusse.

 

Ravivõimalused

 

Kõigil inimestel, vaatamata nende geograafilisele asukohale on õigus saada võrdsetel tingimustel kvaliteetset vähiravi.

 

Riikides, kus tervishoiusüsteem on alarahastatud ja vähestel inimestel on sotsiaalne kindlustatus laieneb ka lõhe nende vahel, kes saavad ja kes mitte võimaluse vähiraviks. Populatsiooni haavataval osal puudub sageli võimalus vähi varajasele avastamisele ja elupäästvale ravile.

Suur lõhe valitseb ka võimaluste vahel pääseda kiiritus-, palliatiivsele- või valuravile.

 

Meie võimuses on nõuda, et valitsused võtaks kasutusele meetmed, mis kindlustavad inimesetele juurdepääsu kvaliteetsele meditsiiniteenusele, vajadusepõhiselt aga mitte selle põhjal, kas inimesed jõuavad selle eest tasuda.

 

On selge, et kiiritusravi on üks osa kvaliteetsest vähiravist, seda kas iseseisvalt või kombineerituna operatsiooni ja/või keemiaraviga.

 

Elukvaliteet

 

Elukvaliteet tuleb tõsta võimaliku maksimumini

 

Täielik mõistmine, kuidas mõjutab vähihaigus inimese emotsionaalset-, vaimset- ja füüsilist heaolu ning selles suunas tegutsemine aitab oluliselt tõsta vähipatsientide, nende lähedaste ja hooldajate elukvaliteeti.

 

 

Paljudes riikides satuvad vähipatsiendid eelarvamuste ja häbistamise tõttu olukorda, kus nad ei julge küsida ravi/abi või varjavad oma diagnoosi. Vähihaigusel võib olla väga tõsine mõju inimese emotsionaalsele-, vaimsele- ja füüsilisele tervisele ning vähihaigetel on suur risk madalale elukvaliteedile ja seda veel palju aastaid pärast diagnoosi saamist.

 

Valul, mida kogetakse kuna puudub võimalus kvaliteetsele valuravile, on otsene mõju patsiendi elukvaliteedile ja see viib sageli psühholoogiliste pingeteni sh depressiooni, ärevuse ja hirmu väga kõrge tasemini.

 

Meie võimuses on teadvustada, et emotsionaalset ja vaimset tervist tuleb võtta sama tõsiselt, kui haiguse mõju füüsilisele tervisele.

 

Vähipatsiente tuleb teavitada raviga seotud sümptomitest ja kõrvalmõjudest. Olles teadlikumad oma valikutest, on patsiendid ka julgemad rääkima ja abi otsima.

 

Kõik tervishoiutöötajad peavad teadma valuravist ja kvaliteetsest pallitaiivsest ravist, et ükski patsient ei jääks ilma õigeaegsest abist! Vähipatsiendid peavad saama osa holistilisest, inimesekesksest, multidistsiplinaarsest lähenemisest vähiravis. Läbi selle saame parendada ravitulemusi ja tõsta igas eas patsientide ning nende lähedaste elukvaliteeti maksimumini.