Helista annetustelefonile 900 1004 (kõne hind 5 eurot)
Rinnavähk2019-05-31T12:16:20+03:00

Rinnavähk

Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2016 aastal 767 uut rinnavähi juhtu. Ligi 25% avastatud rinnavähi juhtudest on haigus avastamise hetkel juba kaugelearenenud.

Ohumärgid

Muutus rinna kujus või suuruses

Valu või ebamugavustunne ühes rinnas

Tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas

Nahapinna muutus – apelsinikoor, sissetõmme, kortsumine või liitumine aluskoega

Naha värvuse muutus

Rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon

Eritis rinnanibust

Veritsus või leemendus nibu ümbruses

Pöördu kohe arsti poole , kui märkad mõnda neist ohumärkidest!

Dr Riina Kütneri  (PERH mammoloog) sõnul on keeruliste põhjuste analüüsist olulisem haigusele varakult jaole saada. Üks võimalus on minna mammograafiuuringule, teine end ise regulaarselt kontrollida. Selleks peaks õppima rinnastruktuuri tundma – katsuma rindu nädal pärast menstruatsiooni näiteks duši all või lamades. Kes harjunud end kontrollima, tunneb kohe ära, kui rinnakoes tekib mingigi muutus. Kuna valu rinnavähk enamasti ei põhjusta, võiks kahtlusi tekitada tükk rinnas, aga ka punetav või veritsev nibu.

Allikas: Terviseajakirjas ÜKS ilmunud artikli autor on Ülli Plink

Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest, mis on jagatud sagarikeks. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Suurem osa rinnavähkidest (75%) saab alguse piimajuhade limaskestast, harvem näärmesagarikest (5-10%).

Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.

Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist:

Riskitegurid

Olla naine
(naissuguhormoonide mõju)

Perekondlik eelsoodumus
(pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)

Vanus üle 50 eluaasta
(risk suureneb juba alates 40 eluaastast, kasvades vanuse suurenemisega)

Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40 eluaastast käia regulaarsel arstlikul kontrollil.

Kas Sa teadsid, et:

  • 25-33% rinnavähi juhtudest on põhjustatud liigsest kehakaalust (KMI 30 ja kõrgem) ja mitteaktiivsest eluviisist.
    Väga oluline on täiskasvanueas säilitada kehamassiindeksit (BMI) vahemikus 18,5 – 24,9. Juba üks alkohoolne jook päevas tõstab rinnavähki haigestumise riski 5%.

  • On leitud selge seos hormoonasendusravi kasutamise ja rinnavähi tekke vahel.

  • Tuginedes piisavale hulgale uuringutele on IARC seisukohal, et pikaajaline hormoonasendusravi kasutamine põhjustab rinnavähki. Kombineeritud östrogeen/progesteroon suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist seostatakse rinnavähi tekke riski suurenemisega eelkõige noorte naiste seas. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel on 15-25% kõrgem risk haigestuda rinnavähki, kui neil, kes pole suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud.

  • Rinnavähi risk väheneb esmasrasedusega nooremas eas (alla 30 eluaasta), sünnituste arvu tõustes ja pikemaajalisema rinnaga toitmise tulemusel.

Rinnavähi varajane avastamine

Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni -kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.

Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.

Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa

Regulaarne enesevaatlus

Mammograafia e. rindade röntgenuuring

Rindade kliiniline kontroll e. arstlik läbivaatlus

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100%.

Mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus.

Märgates rinnas tavatut muutust pöördu kohe perearsti vastuvõtule või rinnakabinetti Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus või Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus Tallinnas. Teised teenusepakkujad leiad www.haigekassa.ee

Videomaterjalid rinnavähist