Rinnavähi varajane avastamine paraneb aga metastaatiline rinnavähk vajab rohkem tähelepanu

PRESSITEADE
Eesti Vähiliit
15. oktoober 2026

15. oktoobril tähistatakse üle Euroopa Rinna Tervise Päeva, mille eestvedaja on Euroopa Rinnavähi Koalitsioon Europa Donna. Päeva eesmärk on suurendada teadlikkust rinnavähi ennetamisest, rindade tervisest ja haiguse varajase avastamise tähtsusest.

Eestis avastatakse rinnavähki üha enam varases staadiumis ning nii riski hindamine kui ka ravi muutuvad järjest täpsemaks. Samal ajal juhib Eesti Vähiliit tähelepanu metastaatilise rinnavähiga elavatele inimestele, kelle arvu ja vajaduste kohta ei anna Eesti avalik vähistatistika praegu terviklikku ülevaadet.

Tervise Arengu Instituudi tänavu avaldatud raport näitab, et rinnavähi haigestumuse suurenemine Eestis aastatel 2012–2023 tulenes peamiselt I ja II staadiumis diagnoositud juhtude arvu kasvust.  2024. aastal registreeriti Eestis 969 uut rinnavähijuhtu. Varajane avastamine on oluline, sest haiguse staadium mõjutab nii ravivõimalusi kui ka prognoosi.

Sõeluuringul osalemises on siiski arenguruumi. 2026. aasta esimese kaheksa kuuga oli rinnavähi sõeluuringul osalenud 58 506 naist ehk 51% kutsututest. Samal ajal liigutakse Eestis personaalsema riskihindamise poole: käivitatavas rakendusuuringus on plaanis hinnata 40-aastaste naiste individuaalset rinnavähiriski, et tulevikus saaks sõeluuringuid paremini kohandada naise riskitaseme järgi.

Rinna Tervise Päeval toob Eesti Vähiliit esile ka metastaatilise rinnavähi, mille puhul on vähirakud levinud rinnast teistesse organitesse või kudedesse. Kuigi metastaatilisest rinnavähist ei ole üldjuhul võimalik täielikult tervistuda, võimaldab tänapäevane ravi paljudel juhtudel haigust pikalt kontrolli all hoida. Ravi valik sõltub kasvaja omadustest ning võib haiguse jooksul korduvalt muutuda.

Eesti Vähiliidu presidendi, onkoloog dr Vahur Valvere sõnul tähendab pikem elu metastaatilise rinnavähiga ka uusi väljakutseid tervishoiule ja tugisüsteemidele.

„Metastaatilise rinnavähi ravi võib kesta aastaid ning selle aja jooksul võib olla vaja raviskeemi korduvalt muuta. Meie kõrval elavad inimesed, kelle jaoks vähk on pikaajaline haigus, mis sageli meenutab mõnda mitteonkoloogilist kroonilist haigust. Selleks, et neile vajalikku ravi ja tuge planeerida, peame teadma, kui palju neid inimesi on ja millised on nende tegelikud vajadused – nii tervise, tööelu, majandusliku toimetuleku kui ka vaimse tervise vaates,“ sõnab dr Valvere.

Metastaatilise rinnavähiga inimeste nähtavusele pööratakse üha rohkem tähelepanu ka rahvusvaheliselt. 2025. aastal käivitasid Suurbritannia Breast Cancer Now, Breast Cancer Network Australia ja Kanada Rethink Breast Cancer algatuse „Count Us In“, mis kutsub riike üles metastaatilise rinnavähiga inimesi süsteemselt loendama ning nende vajadustega tervishoiu planeerimisel arvestama.

Üks probleem on see, et metastaatiline rinnavähk ei pruugi olla inimese esmane diagnoos. Aastaid tagasi varases staadiumis ravitud rinnavähk võib hiljem metastaseeruda. Seetõttu ei näita üksnes esmasel diagnoosimisel määratud staadium, kui palju inimesi metastaatilise rinnavähiga tegelikult elab.

Eesti vähiregister annab põhjaliku ülevaate uutest vähijuhtudest, haiguse staadiumist diagnoosimise ajal ja patsientide elulemusest. Avalikust vähistatistikast ei selgu aga praegu, kui palju inimesi elab Eestis metastaatilise rinnavähiga kokku, sealhulgas neid, kelle haigus diagnoositi algselt varases staadiumis ja metastaseerus hiljem.

Eesti Vähiliit osutab vajadusele saada Eestis terviklikum ülevaade metastaatilise rinnavähiga elavatest inimestest. Oluline on välja selgitada, millised andmed on juba olemas, milline info puudub ning kuidas neid andmeid paremini kasutada. Täpsem teadmine aitaks hinnata lisaks ravivajadusele ka psühhosotsiaalse toe, rehabilitatsiooni ja teiste tugiteenuste vajadust. See haakub ka Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vahehindamisega, milles on ühe kitsaskohana välja toodud vähivaldkonna andmesüsteemide killustatus.

Rinnavähi võimalikult varane avastamine jääb samal ajal üheks olulisemaks eesmärgiks. Eesti Vähiliidu mammograafiabussis on 15 aasta jooksul uuringul käinud üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Neist 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis.

Eesti Vähiliit tuletab meelde, et sõeluuringule tuleb minna ka siis, kui kaebusi ei ole. Rinnas tekkinud muutuste või kaebuste korral ei tule aga oodata sõeluuringukutset ega järgmist sõeluuringuaastat, vaid pöörduda pere- või naistearsti poole või vahetult rinnakabinetti.

Rinna Tervise Päeva sõnum on tänavu laiem kui varajane avastamine: Eestis peame võimalikult vara leidma need, kellel haigus tekib, kuid samavõrd peame nägema ja arvestama inimestega, kes elavad metastaatilise rinnavähiga aastaid.

Lisainfo:
Eesti Vähiliit
www.cancer.ee