Igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 1700 uut nahavähi juhtu

Eesti vähiregistri andmetel saab igal nädalal Eestis keskmiselt 32 inimest nahavähi diagnoosi. Nahavähi suurimateks riskiteguriteks on ultraviolettkiirgus ehk päikesekiirgus ja solaariumi kasutamine – rahvusvaheliste uuringute järgi suurendab solaariumi kasutamine enne 35. eluaastat melanoomse nahavähi  tekkeriski lausa kuni 75%.

Spetsialistide hinnangul on täna aga ligikaudu kolmandikku vähijuhtudest võimalik ennetusega vältida või avastada haigus varases staadiumis, mil ravi on kõige tulemuslikum.

„Nahavähk on üks sagedamini esinevaid vähivorme, kuid varajase avastamise korral on see enamasti edukalt ravitav. Seetõttu on oluline oma nahka regulaarselt jälgida, kasutada päikesekaitset ning pöörduda arsti poole kohe, kui märkate kahtlast nahamuutust,“ ütles Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere.

Ka üha enam ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi väärtustab ennetust ning kutsuvad oma töötajaid regulaarselt Eesti Vähiliidu mobiilsetesse diagnostikakabinettidesse tervisekontrolli.

Näiteks ERGO-s on kolleegide tervise hoidmise oma südameasjaks võtnud turunduse projektijuht Annika Ojeda Ramos, kes on on pidanud ka ise vähiraviteekonna läbi tegema. Ramos julgustab kõiki oma kolleege kasutama võimalust külastada mobiilseid uuringukabinette, mis tuuakse igal aastal otse töökoha parklasse.

„Alles eelmisel aastal koges meie meeskond, kui oluline on oma nahka regulaarselt kontrollida ja kahtlaste muutustega õigel ajal arsti poole pöörduda. Ühel meie töötajal avastati kontrolli käigus nahamuutus, mis vajas eemaldamist. Õnneks avastati muutus õigel ajal ning see sai eemaldatud enne, kui sellest oleks võinud kujuneda tõsisem terviseprobleem. See kogemus kinnitas veel kord, et nahamuutuste puhul ei tasu arsti poole pöördumisega viivitada. Regulaarne enesekontroll ja õigeaegne arstile pöördumine aitavad potentsiaalselt ohtlikud muutused avastada võimalikult vara,“ rõhutas Ojeda Ramos.

Dermatoloog Alina Brokki sõnul on üheks olulisemaks melanoomi riskiteguriks enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. „Päikesekaitset tasub kasutada juba siis, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Lapse- ja noorukieas saadud päikesepõletused suurendavad oluliselt hilisemat melanoomiriski.“

Isegi madalama UV-indeksiga päikesevalgus, mis nahka ei kõrveta ja nahavähi ohtu endast ei kujuta, kiirendab Brokki sõnul naha vananemist. Tekivad pigmendilaigud, kortsud ja laienenud veresooned, mida tagantjärgi kreemiga enam ei paranda.

Päikesekaitsekreemi valides soovitab dermatoloog eelistada SPF 30–50 kaitsefaktoriga tooteid, millel on märgitud ka UVA-kaitse. “Samuti võiks eelistada Euroopas toodetud ja siin registreeritud päikesekaitsekreeme ning võimalusel vältida filtreid nagu oksübensoon, oktoinoksaat, homosalaat ja oktokriileen, kuna nende ainete võimalikke süsteemseid mõjusid ja hormonaalset toimet uuritakse praegu aina rohkem.”

Eesti Vähiliit rõhutab, et nahavähi ennetamine algab igapäevastest valikutest. Tugeva keskpäevase päikese vältimine, päikesekaitsekreemi kasutamine, kaitsvad riided, peakatte kandmine, UV-kaitsega päikeseprillid ning solaariumist loobumine aitavad haiguse tekke riski märgatavalt vähendada. Sama oluline on kord kuus ise oma naha kontrollimine ja muutuste märkamise korral kiiresti arsti poole pöördumine.

Dr. Brokk soovitab lasta oma nahka põhjalikumalt kontrollida vähemalt kord kvartalis. “Kui nahal on palju erinevaid täppe ja karedaid laike, on ohtlikku kasvajat ilma arsti abita väga raske märgata. Kiiremas korras tuleks arstile pöörduda juhul, kui sünnimärk või muu nahamoodustis muudab kuju või värvi, kasvab kiiresti või tekib haavand, mis ei parane“.

Lisainfo

Annaliisa Raidjõe
Agenda PR
+372 5346 2000