Avastamata C-hepatiit võib viia maksavähini – lihtne vereanalüüs aitab riski ennetada
10.07.2026
PRESSITEADE
13. juuli 2026
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värske ülevaate kohaselt ei liigu maailm piisava kiirusega eesmärgi poole kõrvaldada viirushepatiit rahvatervise probleemina aastaks 2030. Kuigi C-hepatiiti on võimalik tänapäeval enamikul juhtudel täielikult välja ravida, jäävad miljonid inimesed üle maailma endiselt diagnoosimata ning jõuavad arsti juurde alles siis, kui haigus on põhjustanud raskeid maksakahjustusi või isegi maksavähki.
Eesti Vähiliit juhib tähelepanu sellele, et C-hepatiit ei ole ainult nakkushaigus – see on ka oluline välditav maksavähi riskitegur. Haigus levib peamiselt vere kaudu ning võib kulgeda kümneid aastaid ilma ühegi sümptomita. Selle aja jooksul võib viirus põhjustada kroonilist maksapõletikku, maksafibroosi ja maksatsirroosi ning lõpuks areneda maksarakuliseks vähiks.
Ka Eestis peetakse haiguste varajast avastamist üheks olulisemaks vähitõje meetmeks. Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vahehindamises rõhutatakse, et vähisurmade vähendamiseks tuleb senisest enam keskenduda ennetusele ja haiguste varajasele avastamisele. C-hepatiidi õigeaegne diagnoosimine ja ravi on üks võimalus ennetada pöördumatuid maksakahjustusi ning vähendada maksavähi tekke riski.
Ka Eesti Terviseamet juhib tähelepanu sellele, et krooniline C-hepatiit võib ravimata jätmisel põhjustada maksatsirroosi ja maksavähki. Kuna haigus kulgeb sageli aastaid täiesti sümptomiteta, ei pruugi inimene oma nakatumisest teadlik olla enne, kui maks on juba tõsiselt kahjustunud.
„Onkoloogid näevad igapäevaselt, kui oluline on avastada haigused võimalikult varajases staadiumis. C-hepatiit on üks väheseid maksavähi riskitegureid, mida on võimalik mitte ainult avastada, vaid ka täielikult välja ravida. Just seetõttu on testimine väga oluline – üks lihtne vereanalüüs võib aidata ennetada pöördumatut maksakahjustust ja päästa inimese hilisemast vähidiagnoosist,“ ütleb Eesti Vähiliidu president, onkoloog dr Vahur Valvere.
Eesti teadlaste hinnangul diagnoositakse kroonilist C-hepatiiti igal aastal ligikaudu 200–300 inimesel. Samas arvatakse, et osa nakatunutest ei ole oma haigusest teadlikud, sest viirus võib organismis püsida aastaid ilma vaevusi põhjustamata. Just seetõttu soovitavad eksperdid riskirühmadesse kuuluvatel inimestel end testida enne, kui tekivad pöördumatud maksakahjustused.
Kõige suurem risk C-hepatiiti nakatuda on inimestel, kes on saanud vereülekande enne 1994. aastat, kasutanud süstitavaid narkootikume või lasknud teha tätoveeringuid, augustusi või muid protseduure ebapiisavalt steriliseeritud vahenditega. Testimist soovitatakse ka inimestele, kelle maksanäitajad on teadmata põhjusel kõrgenenud või kellel esineb muid riskitegureid.
WHO andmetel põhjustavad B- ja C-hepatiit kokku enam kui 95 protsenti kõigist viirushepatiidiga seotud surmadest. Ainuüksi 2024. aastal suri maailmas viirushepatiidiga seotud maksatsirroosi või maksavähi tõttu hinnanguliselt 1,3 miljonit inimest. Samal ajal on C-hepatiidi vastu olemas väga tõhus ravi ning enam kui 95 protsendil juhtudest on võimalik viirus organismist täielikult kõrvaldada. Suurimaks probleemiks ei ole enam ravivõimaluste puudumine, vaid see, et haigus jääb liiga sageli õigel ajal avastamata.
Eesti Vähiliit kutsub inimesi üles oma tervisele tähelepanu pöörama ning vajadusel perearstiga C-hepatiidi testimise võimalust arutama. Maksavähi ennetamine ei alga alati onkoloogi kabinetist – mõnikord algab see ühest lihtsast vereanalüüsist.
Lisainfo
C-hepatiidi kohta leiab Eesti Vähiliidu veebilehelt www.cancer.ee ning portaalist www.chepatiit.ee
Allikad:
https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-05/TTH52%20HCV%20likvideerimine.pdf
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
