Oktoober on maksavähi teadlikkuse kuu – tunne riskitegureid ja hoia oma maksa tervist!

Oktoobris pöörab Eesti Vähiliit tähelepanu maksavähi riskiteguritele, ennetamisele, varajasele avastamisele ja ravivõimalustele. Maksavähk võib areneda pikka aega ilma märgatavate sümptomiteta. Seetõttu on oluline, et kroonilise maksahaigusega inimesed teaksid oma riskitegureid ning pääseksid vajaduse korral õigel ajal uuringutele.

Maks on üks inimese elutähtsaid elundeid. See osaleb ainevahetuses, aitab organismil kahjulikke aineid töödelda ja eemaldada, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning täidab mitmeid muid olulisi ülesandeid.

Kõige sagedasem esmase maksavähi vorm on maksarakkvähk ehk hepatotsellulaarne kartsinoom (HCC), mis saab alguse maksarakkudest. Haigus areneb sageli pikaajalise maksakahjustuse tagajärjel, kuid võib tekkida ka ilma maksatsirroosita.

Maksavähi varajane avastamine on eriti oluline, sest haiguse algstaadiumis on rohkem ravivõimalusi ning mõnel juhul on võimalik vähist täielikult paraneda.

Millised on maksavähi peamised riskitegurid?

Maksarakkvähi tekkerisk on suurem inimestel, kellel on krooniline maksahaigus või pikaajaline maksakahjustus.

Peamised riskitegurid on:

• Krooniline B- ja C-hepatiit. Pikaajaline viirusinfektsioon võib põhjustada maksapõletikku, maksa armistumist ja maksatsirroosi ning suurendada maksavähi tekkeriski.
• Pikaajalise maksakahjustuse tagajärjel tekkinud ulatuslik armistumine on üks olulisemaid maksarakkvähi riskitegureid.
• Alkoholi liigtarvitamine. Pikaajaline rohke alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa ja põhjustada maksatsirroosi.
• Ainevahetushäiretega seotud rasvmaksahaigus. Ülekaal, rasvumine, 2. tüüpi diabeet ja muud ainevahetushäired võivad soodustada rasvmaksahaiguse teket ning suurendada maksavähi riski.
• Muud kroonilised maksahaigused. Mõned pärilikud ja põletikulised maksahaigused võivad põhjustada pikaajalist maksakahjustust ning suurendada vähiriski.

Oluline on teada, et maksarakkvähk võib tekkida ka ilma maksatsirroosita, näiteks kroonilise B-hepatiidi või mõne ainevahetushäirega seotud maksahaiguse korral.

Maksavähk võib areneda ilma selgete sümptomiteta

Maksavähk ei pruugi varases staadiumis põhjustada märgatavaid terviseprobleeme. Seetõttu võib haigus jääda pikaks ajaks avastamata.

Haiguse arenedes võivad ilmneda järgmised sümptomid:

• seletamatu kaalulangus ja isutus;
• püsiv väsimus ja nõrkus;
• raskustunne või valu paremal ülakõhus;
• kõhu suurenemine või vedeliku kogunemine kõhuõõnde;
• naha ja silmavalgete kollasus;
• iiveldus ja üldine halb enesetunne.

Need sümptomid võivad viidata ka teistele haigustele ega tähenda tingimata vähki. Püsivate või süvenevate kaebuste korral tuleb pöörduda arsti poole. Ootamatult tekkinud naha või silmavalgete kollasuse korral tuleb kiiresti arstiga ühendust võtta.

Maksavähi varajaseks avastamiseks ei piisa üksnes sümptomite jälgimisest. Suurema vähiriskiga inimeste puhul on oluline käia arsti soovitatud uuringutel.

Kuidas vähendada maksavähi tekkeriski?

Kuigi kõiki maksavähi juhtumeid ei ole võimalik ennetada, saab mitmeid haiguse riskitegureid mõjutada.

B-hepatiidi vastu vaktsineerimine

B-hepatiidi viirus võib põhjustada kroonilist maksapõletikku ja suurendada maksarakkvähi tekkeriski.

B-hepatiidi vastu vaktsineerimine aitab ennetada viirusnakkust ja vähendada sellega seotud maksavähi tekkeriski.

Eestis kuulub B-hepatiidi vastu vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse. Vaktsineerimine on soovitatav ka vaktsineerimata inimestele, kellel on suurem oht nakatuda.

C-hepatiidi õigeaegne avastamine ja ravi

C-hepatiidi vastu praegu vaktsiini ei ole, kuid tänapäevane viirusevastane ravi võimaldab üle 95% nakatunutest viirusest terveks ravida.

Õigeaegne ravi aitab vähendada maksatsirroosi ja maksavähi tekkeriski. Kui inimesel on juba välja kujunenud maksatsirroos, võib vähirisk püsida ka pärast edukat C-hepatiidi ravi. Seetõttu võib olla vajalik jätkata regulaarseid maksauuringuid.

Tervislikud eluviisid ja krooniliste haiguste ravi

Maksa tervist aitab hoida ja maksavähi riski vähendada:

• alkoholi tarvitamise piiramine või sellest loobumine;
• tervisliku kehakaalu hoidmine;
• tasakaalustatud toitumine ja regulaarne liikumine;
• 2. tüüpi diabeedi ja teiste ainevahetushaiguste nõuetekohane ravi;
• krooniliste maksahaiguste õigeaegne avastamine ja ravi.

Kroonilise maksahaigusega inimestele on oluline regulaarne tervisekontroll

Kuna maksavähk võib areneda ilma sümptomiteta, on suurema riskiga inimeste puhul eriti tähtis regulaarne tervisekontroll.

Euroopa Maksauuringute Assotsiatsiooni (EASL) ravijuhiste kohaselt soovitatakse maksatsirroosiga patsientidele, kelle puhul on regulaarne jälgimine näidustatud, üldjuhul maksa ultraheliuuringut iga kuue kuu järel.

Mõnel juhul tehakse lisaks ultraheliuuringule vereanalüüs, millega määratakse alfa-fetoproteiini (AFP) sisaldust. See on aine, mille sisaldus veres võib maksavähi korral suureneda. Üksnes AFP vereanalüüsist aga maksavähi varajaseks avastamiseks ei piisa.

Uuringute vajadus ja sagedus sõltuvad maksahaiguse põhjusest, maksakahjustuse ulatusest, inimese terviseseisundist ja individuaalsest vähiriskist.

Kõik kroonilise maksahaigusega inimesed ei vaja ühesuguseid uuringuid. Sobiva jälgimisplaani aitab koostada raviarst.

Eesti Vähiliit peab oluliseks, et kroonilise maksahaigusega inimesed teaksid oma vähiriski ning saaksid vajaduse korral õigel ajal vajalikud uuringud ja eriarstiabi.

Maksavähi ravivõimalused arenevad

Maksavähi ravis on viimastel aastatel toimunud olulisi edusamme. Tänapäeval kasutatakse erinevaid ravimeetodeid, mille valik sõltub haiguse staadiumist, kasvaja suurusest ja levikust, maksa talitlusest ning patsiendi üldisest terviseseisundist.

Varases staadiumis on rohkem ravivõimalusi

Kui maksavähk avastatakse varakult, võib mõnel juhul olla võimalik haigusest täielikult paraneda.

Peamised ravivõimalused on:

• Kirurgiline ravi – kasvaja eemaldatakse koos kahjustatud maksaosaga.
• Maksa siirdamine – teatud juhtudel võib maksa siirdamine võimaldada ravida nii vähki kui ka selle aluseks olevat rasket maksahaigust.
• Ablatsioon – kasvaja hävitatakse näiteks kuumuse abil, kahjustades võimalikult vähe ümbritsevat tervet kude.

Kui operatsioon ei ole võimalik või sobiv, võidakse kasutada teisi paikseid ravimeetodeid. Üks neist on transarteriaalne kemoembolisatsioon (TACE), mille käigus viiakse kasvajat toitvatesse veresoontesse vähiravimit ning takistatakse kasvaja verevarustust.

Kaugelearenenud maksavähi ravi

Kaugelearenenud maksavähi korral kasutatakse muu hulgas immuunravi, sihtmärkravi ja nende kombinatsioone.

Immuunravi aitab organismi immuunsüsteemil vähirakke ära tunda ja nende vastu võidelda. Sihtmärkravi mõjutab vähirakkude kasvu ja levikuga seotud protsesse.

Need ravimeetodid võivad aidata haiguse arengut pidurdada ja pikendada patsientide eluiga.

Ka Eestis kasutatakse maksavähi ravis tänapäevaseid ravimeetodeid. Konkreetne raviplaan koostatakse iga patsiendi jaoks eraldi, arvestades haiguse eripära, inimese terviseseisundit ning Eestis kättesaadavaid ravivõimalusi.

Teadlikkus aitab hoida tervist

Maksavähi teadlikkuse kuu eesmärk on suurendada inimeste teadmisi maksavähi riskiteguritest, ennetamise võimalustest ja varajase avastamise tähtsusest.

Eesti Vähiliit kutsub inimesi üles pöörama tähelepanu oma maksa tervisele, tundma haiguse riskitegureid ning vajaduse korral pidama nõu perearsti või raviarstiga.

Mida varem maksavähk avastatakse, seda suuremad võivad olla võimalused tõhusaks raviks.

Hoolitse oma maksa tervise eest – tunne riskitegureid, kasuta ennetusvõimalusi ja käi vajaduse korral tervisekontrollis!

Eesti Vähiliit – terve ja vähivaba Eesti eest!