Lootuse küünla süütamine

Alates 2019. aastast on Eesti Vähiliit kutsunud inimesi kogu riigist ühiselt süütama lootuseküünlaid. See sümboolne ja liigutav traditsioon on osa teavituskampaaniast «Terve Eestiga vähi vastu», mille eesmärk on tõsta teadlikkust vähiennetusest ja vähi varajasest avastamisest ning pakkuda tuge kõigile, keda see haigus on puudutanud – patsientidele, nende lähedastele, sõpradele, kolleegidele ja kogukonnale laiemalt.

Igal aastal, 4. veebruaril, tähistatakse kogu maailmas Maailma vähipäeva (World Cancer Day). Sellel päeval kutsub Rahvusvaheline Vähivastane Liit (UICC) inimesi üles mõtlema: Mida saan mina teha? See küsimus ei ole ainult isiklik – see on kutse tegutseda ka ühiskonnana, et luua tervislikum ja hoolivam elukeskkond.

Eestis on kampaania keskseks sündmuseks lootuseküünalde süütamine erinevates paikades üle riigi. Aastate jooksul on see toimunud näiteks Türi kesklinna pargis, Paides, aga ka paljudes muudes kogukondades. Küünalde süütamine on saanud kauni traditsioonina võimaluseks mälestada, mõelda, toetada ja ühendada. See hetk loob ruumi vaikseks järelemõtlemiseks ja lootuse jagamiseks – nii nende jaoks, kes võitlevad, kui ka nende jaoks, kes on kaotanud.

2025. aastal süüdati lootuseküünlad teist korda Paides, kus kõnelesid linnapea Kaido Ivask, Wittensteini muuseumist Ründo Mülts, kirikuõpetaja Andres Tšumakov, Järvamaa Puuetega Inimeste Koja esimees Siina Trutin ja Järvamaa Vähihaigete Ühingu esimees Maria Põllu.

Türil, kus vähipäeva on tähistatud juba üle 20 aasta, juhatas sündmuse sisse kultuurimaja direktor Ülle Välimäe liigutava luuletusega. Sõna võtsid vallavanem Sulo Särkinen, asevallavanem Elar Niglas, volikogu esimees Marge Hirtentreu ja taas ka Maria Põllu. Keskväljaku purskkaevu ümber süüdati sadu küünlaid – igaüks neist tähistamas isiklikku lugu, mälestust või lootust.

Mida saame teha vähiennetuseks?

Igaüks meist saab vähiriski vähendada, kui:

• loobume suitsetamisest,

• piirame alkoholi tarbimist,

• tegeleme regulaarselt liikumisega,

• toitume tervislikult,

• kaitseme end liigse päikese eest,

• teame vähi sümptomeid,

• vaktsineerime end (nt HPV ja hepatiidi vastu),

• oleme teadlikud meid ümbritsevatest keskkonnamõjuritest.

Lisaks vajavad vähidiagnoosi saanud inimesed tuge ka oma lähedastelt. Emotsionaalne, psühholoogiline ja praktiline toetus aitab neil paremini toime tulla. Samuti on oluline, et patsient ise saaks olla aktiivne osaline raviprotsessis ja teadlik erinevatest ravivõimalustest.

Ühiskonna roll: süsteemne ja inimkeskne lähenemine

Eesti vajab terviklikku ja süsteemset ennetusprogrammi, mille keskmes on inimene. Me saame ja peame:

• looma tervislikke elukeskkondi – linnades, koolides, tööl;

• toetama tervislikke eluviise läbi hariduse ja kogukonnategevuste;

• parandama juurdepääsu varajasele avastamisele ja sõeluuringutele;

• looma ja hoidma riiklikke vaktsineerimisprogramme;

• tagama, et tööandjad toetavad vähipatsientide naasmist tööle;

• vähendama stigmatiseerimist ja murdma müüte vähi kohta.

Lootuseküünalde süütamine on väike, kuid sügava tähendusega tegu. See ühendab meid – inimesi, kogukondi ja ühiskonda –, andes märku, et keegi ei ole üksi. See on austusavaldus neile, kes on võidelnud, toetus neile, kes hetkel võitlevad, ja lootus, et tulevikus on vähem neid, kes peavad seda võitlust pidama.

Süütame küünla – lootuse, ühtsuse ja hoolivuse märgiks. Terve Eestiga vähi vastu.

Vaata rohkem lootuse küünla süütamise traditsioonist siit.