Kopsuvähk on nii meestel kui ka naistel üks sagedamini diagnoositavaid pahaloomulisi kasvajaid ja vähkidest suurim surmapõhjustaja kogu maailmas ja ka Eestis.
Eestis diagnoositi vastavalt vähiregistri viimastele andmetele 2022. aastal 773 kopsuvähi esmasjuhtu. Kopsuvähi peamine riskitegur on tubaka suitsetamine, mis põhjustab ligi 80% kõigist kopsuvähijuhtudest.
Suitsetamine
Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 15 kuni 30 korda suurem kui mittesuitsetajal. Kuni 90% kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest.
Passiivne suitsetamine
Riski võib suurendada ka passiivne suitsetamine. Passiivse suitsetamise all mõeldakse suitsetava inimesega samas ruumis viibimist. Ka mittesuitsetav inimene võib niimoodi kopsuvähki haigestuda – uuringud näitavad, et 25% mittesuitsetajate kopsuvähijuhtudest on tingitud passiivsest suitsetamisest.
Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist tervenemise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt tõhusamalt, kui kaugelearenenud haiguse korral. Kahjuks avastatakse vaid 17% lokaalses staadiumis, 33% lokaalselt/regionaalselt levinud staadiumis ja suurim osa (41%) kaugmetastaasidega.
Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks.
2025. aastast algab uus etapp kopsuvähi ennetuses. Tartumaal paaril viimasel aastal läbi proovitud ja edu saavutanud kopsuvähi sõeluuring laieneb 2025. aastal Viljandimaale ja Ida-Virumaale. See laienemine on oluline samm kopsuvähi varajase avastamise ja lõpptulemusena ravi efektiivsuse ja haigete elukvaliteedi parandamise suunas.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
