Kopsuvähk

Kopsuvähk

Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid.

Kopsuvähk on sageli esinev haigus

Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Igal aastal haigestub Eestis kopsuvähki 700 inimest – 560 meest ja 140 naist (Eesti Vähiregister 2007).
Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema.

Kopsuvähki sureb aastas rohkem inimesi kui näiteks rinna- ja eesnäärmevähki kokku. Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja. Suurem osa kopsuvähihaigetest on üle 60-aastased. Eestis suri 2009. a. kopsuvähi tõttu 510 meest ja 136 naist (Eesti Tervisestatistika- ja terviseuuringute andmebaas 2009)

Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt  tõhusamalt kui kaugelearenenud  haiguse korral. Kahjuks avastatakse ligi 80% juhtudest kaugelearenenuna.

Siiani puudub tõhus meetod kopsuvähi varajaseks avastamiseks.

Vähi riskitegurid

Vähil on palju erinevaid vorme, kuid alati algab see haigus ühtemoodi – geenide kahjustusega, mis mõnel juhul võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.

Tubakas
Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed e vähkitekitavad. Ohtlik on ka passiivne
suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 3–5% haigusjuhtudest.

Radoon
Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele oht-
liku kontsentratsiooni.

Asbest
Kopsuvähki põhjustavaks loetakse ka kokkupuutumist asbestiga, mida 50–60 aastat tagasi kasutati laialdaselt ehituses. Asbestil on üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. Tänapäeval kasutatakse asbesti tunduvalt vähem, kuna kasutusel on uued, kahjutumad materjalid.

Nagu üldse vähi tekkest, ei tea me ka kopsuvähi tekkest veel kõike. 10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega.

Kopsuvähi haigusnähud

Oma arengu algfaasis ei põhjusta kopsuvähk mingeid vaevusi ja sellepärast avastatakse kopsuvähk tihtipeale alles siis kui kasvaja on juba kasvanud suureks, hakanud põhjustama vaevusi ning on jõudnud  teistesse organitesse levida.

Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on:

– pikaleveniv köha

– valud rindkeres

– veriköha

– hingeldus

– korduvad kopsupõletikud

Muud võimalikud haigusnähud:

– väsimus

– söögiisu puudumine

– seletamatu kaalulangus

– häälekähedus

Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on  tegemist  suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks.