Toeta

Rinnavähk

Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2022 aastal 938 uut rinnavähi juhtu. Ligi 25% avastatud rinnavähi juhtudest on haigus avastamise hetkel juba regionaalselt- või kauglevinud.

 
  • Muutus rinna kujus või suuruses
  • Valu või ebamugavustunne ühes rinnas
  • Tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas
  • Nahapinna muutus – „apelsinikoore“ fenomen, sissetõmme, kortsumine või liitumine aluskoega
  • Naha värvuse muutus
  • Rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fikseeritus
  • Eritis rinnanibust
  • Veritsus või leemendus nibu ümbruses

Pöördu kohe arsti poole, kui märkad mõnda neist ohumärkidest!

 

Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest, mis on jagatud sagarikeks. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Suurem osa rinnavähkidest (75%) saab alguse piimajuhade limaskestast, harvem näärmesagarikest (5-10%).

Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid.

Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist:

  • Olla naine (naissuguhormoonide mõju)
  • Perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)
  • Vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40 eluaastast, kasvades vanuse suurenemisega)

Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, kontrollida oma rindu ja alates 40. eluaastast käia regulaarselt arstlikus kontrollis.

 

Rinnavähi sümptomid on erinevad – tihketest „tükkidest“ ja tursest kuni nahamuutusteni -, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid.

Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.

Rinnavähi varasemale avastamisele aitab kaasa

  • Regulaarne enesevaatlus
  • Mammograafia e. rindade röntgenuuring
  • Rindade kliiniline kontroll e. arstil läbivaatus

Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on võimalik täielikult tervistuda.

 

Väga oluline on naise enesevaatlus, et võimalikult vara avastada normist kõrvalekaldeid.

Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal.

Enesevaatlust peaksid kindlasti tegema kõrge riskiga naised, kelle lähisugulasel (näiteks emal või õel) on olnud rinnavähk, kes on ise põdenud rinnavähki või kelle rinnanäärmes on leitud healoomuline moodustis, mida on hinnatud vähieelseks.

25-50 aastased naised peaksid lisaks enesevaatlusele iga 2 aasta järel käima rindu kontrollimas ka arsti juures.

Naistele vanuses 50-74 pakub riik rinnavähi varaseks avastamiseks tasuta rindade uuringut, kutsudes ravikindlustatud naisi iga 2 aasta järel rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule. Sõeluuringu käigus on võimalik oluliselt varem avastada muutusi rinnanäärmetes.

Ravikindlustuseta naised saavad ennast samuti uuringule registreerida, kuid peavad uuringu eest ise tasuma valitud raviasutuse tasuliste tervishoiuteenuste hinnakirja alusel.

Peale 69 eluaastat peavad naised lisaks enesevaatlusele jätkama iga 2 aasta järel rindade kontrollimist arsti juures, sest oht rinnavähki haigestuda kasvab vanuse suurenedes.

Mida varem pöördub naine arsti poole, seda parem on ravitulemus.

Märgates rinnas tavatut muutust pöördu kohe perearsti vastuvõtule või rinnakabinetti Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus või Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus Tallinnas. Teised teenusepakkujad leiad www.tervisekassa.ee

 

Enesekontrolli on soovitav teha regulaarselt üks kord kuus kindlal päeval.

Parim aeg selleks on pärast menstruatsiooni, siis on rinnad pehmed ja neid on kergem kombata. Kõige kergem on rindu katsuda pesemisel, kui nahk on seebitatud, siis on ebatasasused ja võimalikud sõlmekesed libeda käe all kergesti tuntavad.

Enesevaatluse juhendi saad välja printida, et vaatluse läbiviimisel kõik olulised punktid alati silme ees oleks. Välja prinditud juhendi saab kinnitada vannitoa või duširuumi seinale – nii tuletab see ennast meelde ja on pidevalt silme all, et regulaarne enesevaatlus meelest ei läheks.

Pöördu KOHE arsti poole, kui märkad:

– “tükki”, tihendit rinnas või kaenla all
– muutust rinna kujus, suuruses või nahavärvis
– rinnanibu või naha sissetõmmet
– eritist nibust
– valu või ebamugavustunnet ühes rinnas
– rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist
– suurenenud kaenlaaluseid lümfisõlmi

 

Vähiliidu mammograafiabuss alustas tegevust märtsis 2021.

Eesti Vähiliidu mammograafiabuss koostöös Viljandi haiglaga kutsub osalema rinnavähi sõeluuringus.

Varakult avastatud rinnavähk on ravitav!

Registreerida saab tööpäevadel kell 8.00-16.00 telefonil 6003155.

 
 

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730