Pahaloomulised nahamuutused ei teki üleöö, kuid sageli avastatakse need liiga hilja

PRESSITEADE
11. mai 2026

Eesti Vähiliit (EVL) juhib tähelepanu sellele, et pahaloomulistesse nahakasvajatesse haigestumine on Eestis tõusuteel. Mittemelanoomne nahavähk, mida diagnoositakse Eesti Vähiregistri (EVR) andmetel umbes 1500 esmajuhtu aastas on kõige sagedasem vähivorm Eestis ning suur osa juhtudest on seotud ultraviolettkiirgusega ehk UV-kiirgusega, mida saadakse nii päikesest kui ka solaariumit külastades.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) baasil töötava EVRi andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal rekordilised 9843 vähi esmasjuhtu. Kuna mittemelanoomsed nahavähid kuuluvad Eestis sagedasemate pahaloomuliste kasvajate hulka, siis seetõttu kutsub EVL inimesi enne suvehooaja algust oma nahka kontrollima ning märkama varajasi ohumärke.

Naha melanoomi esineb küll oluliselt harvem kui mittemelanoomset nahavähki, kuid see on kõige ohtlikum naha pahaloomulise kasvaja vorm, sest võib kiiresti levida teistesse organitesse ja kudedesse. EVLi andmetel diagnoositakse Eestis aastas ligikaudu 200–250 uut melanoomijuhtu ning murettekitavalt on kasvanud haigestumine ka nooremates vanuserühmades.

Melanoomi esimeseks ohumärgiks võib olla olemasoleva sünnimärgi muutumine või uue ebatavalise pigmendilaigu tekkimine. Tähelepanu tuleks pöörata muutustele sünnimärgi kujus, värvis ja suuruses, samuti selle sügelusele, veritsusele või haavandumisele, mis ei parane. Varakult avastatud melanoom on hästi ravitav, hilinenud avastamise korral muutub ravi aga oluliselt keerulisemaks ja prognoos tervistumisele halveneb.

Melanoomist olulisemalt sagedamini esineb Eestis basaal- ja lamerakulist nahavähki. Need haigusvormid arenevad tavaliselt aeglasemalt, kuid ravimata jätmisel võivad kahjustada lisaks nahale ka pehmeid kudesid ning levida teistesse organitesse. Püsiv ketendav laik, veritsev moodustis või haavandumine, mis ei taha paraneda, vajab kindlasti arsti hinnangut.

Vähem teatakse, et melanoom võib tekkida ka silmas. Silmamelanoom on haruldane, kuid väga tõsine haigus, mille sümptomiteks võivad olla nägemise ähmastumine, valgussähvatused, varjud nägemisväljas või muud seletamatud nägemismuutused. Selliste kaebuste korral tuleks pöörduda kiiresti silmaarsti poole.

Eesti Vähiliit rõhutab, et nahavähi ennetamine algab igapäevastest valikutest. Tugeva keskpäevase päikese vältimine, päikesekaitsekreemi kasutamine, kaitsvad riided, peakatte kandmine, UV-kaitsega päikeseprillid ning solaariumist loobumine aitavad haiguse tekke riski märgatavalt vähendada. Sama oluline on kord kuus oma naha kontrollimine ja muutuste märkamise korral kiiresti arsti poole pöördumine.

„Nahavähk ei teki üleöö, kuid sageli märgatakse seda liiga hilja. Iga inimene võiks regulaarselt jälgida oma nahka ja reageerida muutustele varakult. Õigeaegne diagnoos võib päästa elu,” rõhutab Eesti Vähiliidu president dr. Vahur Valvere.

Seoses kevade ja läheneva suvehooaja algusega kutsub EVL kõiki Eesti inimesi suhtuma päikesesse targalt, vältima nahapõletusi ning jagama seda sõnumit ka oma lähedastega.

Lisainfo:
info@cancer.ee
www.cancer.ee