Eesti Vähiliit pressiteade 11.03.2024

Eesti Vähiliit koostöös onkoloogide, günekoloogide ja infektsioonhaiguste arstide erialaorganisatsioonidega alustavad täna HPV teadlikkuse nädalat. Teemanädala eesmärgiks on pöörata Eesti inimeste tähelepanu inimese papilloomiviiruse (HPV) ennetusele, mis aitaks vähendada viiruse laia levikut ja selle tõttu kasvavat vähkkasvajatesse haigestumist Eestis. HPV teadlikkuse teemanädalat peetakse juba seitsmendat aastat märtsikuus üle maailma, teemat sümboliseerib tumelilla lint.

Eestis on iga 26-s pahaloomuline kasvaja põhjustatud  HPV poolt, millesse nakatumine on tänapäeval vaktsiiniga välditav. HPVst on tingitud mitmed vähkkasvajad nagu emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ja naistel.

Tänavu on Eesti jaoks HPV ennetuse teemal oluline aasta. See eeldab elanikkonna teadlikkust HPVga seotud terviseriskidest ja riigi poolt pakutud ennetusvõimalustest.

Alates veebruarist saavad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega HPV vastu vaktsineerimise teel viiruse vastu riigi poolt kaitse mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid. Vaktsineerimine toimub oluliselt laiemas vanuserühmas kui varasemalt, nüüd saavad end tasuta vaktsineerida noored vanuses 12-18 eluaastat (varem vaid tüdrukud vanuses 12-14 eluaastat).

Eesti Vähiliidu presidendi ning PERH-i onkoloog-ülemarst, dr Vahur Valvere sõnul on vähi puhul oluline kõik, kuid kõige tähtsam on ennetus. „Seetõttu on  HPV nakkuse vähendamine ühiskonnas oluline osa riiklikust vähiennetuse kavast, mille eesmärgiks on nende haiguste elimineerimine,“ lausus dr Valvere.

Eesti Vähiregistri 2019. aasta andmetel diagnoositi Eestis 332 HPVst tingitud pahaloomulist kasvajat , millest 145 juhtu olid seotud emakakaelavähiga naistel ning pea sama palju ehk 141 juhtu omakorda suuneelu vähkkasvajaga meestel ja naistel Selliste kasvajate vastu on efektiivne HPV vastane vaktsineerimine, näitavad uuringud.

Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi tegevjuht, Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemarst-õppejõud ning Tartu Ülikooli lektor, dr Marju Kase sõnul tõdevad onkoloogid täna HPV-st põhjustatud vähkkasvajate olulist kasvu.

„HPVst tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient on pigem noor, 30-40-dates aastates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid,“ tõdes dr Kase ja lisas, et onkoloogidel on ühine reaalne eesmärk, et kestev HPV nakkus, mis on välditav, vähipatsientide arvu ei kasvataks.

Eesti Onkoloogide Seltsi tegevjuht,  PERH-i üldkirurg-ülemarst, professor Jüri Teras tõdes, et

HPV-positiivsed vähid on oluline terviserisk nii meestel kui naistel. Võimalus saada viiruse vastu kaitse läbi vaktsineerimise on maailmas kättesaadav juba üle 15 aasta ning paljud riigid lülitasid HPV vastase vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi. „Kui algust tehti tüdrukutega, et vältida emakakaelavähki haigestumist, siis tänaseks on pea kõik Euroopa riigid lisanud vaktsineerimisprogrammi ka poisid,“ lisas dr Teras.

Eesti Naistearstide Seltsi juht, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst, dr Piret Veeruse sõnul puutub üle 80% inimestest oma elu jooksul mõne HPV viiruse tüvega kokku. Vaktsineerimise teel on võimalik vältida kestva HPV infektsiooni teket. Teisese ennetusena on oluline osaleda emakakaelavähi sõeluuringus, seda ka naistel, kes on vaktsineeritud.

Eesti Kolposkoopia Ühingu president, PERHi onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova tõi välja, et Eestis on naiste emakakaelavähki haigestumine jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks on Eestis sarnaselt muu maailmaga kasvutrendis HPVst tingitud suuneeluvähki haigestumine. Riikides, kus HPV vastane vaktsineerimine ja sõeluuringud on tõhusad, vähenevad emakakaelavähki haigestumised.

Kui emakakaelavähi ennetuseks on täiendavalt varane avastamine läbi sõeluuringu, siis teiste HPV-st põhjustatud vähkkasvajate puhul skriiningu võimalus puudub.

HPVst põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juht, PERH-i ülemarst talituse juhataja, dr Mait Altmets.

HPV on kõige sagedasem intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Dr Altmets lisas, et HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.

Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPV-ga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani kaasa arvatud katab kulud riik.

„Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,“ lisas dr Altmets.

Rahvusvahelist HPV teemapäeva peetakse juba seitsmendat aastat Rahvusvahelise inimese papilloomviiruse Seltsi eestvedamisel. HPV teadlikkuse nädal Eestis toimub tänavu esmakordselt 11- 17. märtsil, et pöörata tähelepanu ja tõsta teadmisi ennetusvõimalustest.

Teemanädala eestvedaja on Eesti Vähiliit koostöös HPV ennetusega seotud arstide organisatsioonidega: Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Onkoteraapia Ühing, Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Kolposkoopia Ühing, Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Infektsioonhaiguste Selts. Teemanädala partneriteks on MSD ja Baltic id.

Lisainfo:
www.Hpv-info.ee
https://vaktsineeri.ee/et/hpv