Sinu emotsioonid ja tunded
Sind võivad vallata mõned järgmistest emotsioonidest ja tunnetest.
Hirm
Enamus inimesi ütlevad, et nad kardavad surra. Hirmu täpsustamisest võib abi olla sellest jagu saamiseks. Kas sa kardad üksikuna surra? Või kardad sa kannatusi ja valu? Kardad sa olematust teisel pool surma? Või hoopis seda, et sinu elul enne surma polnud mingit mõtet? Need on enamlevinud surmahirmu põhjused.
Hirmust täpsemalt aru saamine võib aidata talle julgemalt vastu astuda. Samuti aitab see teistel sind paremini toetada ja sinu eest hoolitseda. Näiteks, kui sa kardad surra üksi, jaga seda hirmu oma lähedastega. Nii saavad nad sellega arvestada ja sind mitte üksi jätta.
Sinu hirmud võivad olla konkreetsed või abstraktsed, kuid igal juhul on need väga reaalsed. Hirm tundmatuse ees on paljude inimeste jaoks loomulik tunne. Oma hirmu jagamine teistega annab neile võimaluse sinu võimalikke eksiarvamusi parandada. Või siis aitavad nad sul leida võimalusi, kuidas hirmuga paremini hakkama saada. Lähedastelt võid saada ka mõne uue idee, kuidas hirmudega paremini hakkama saada.
Viha
Viha on mõnikord raske endas ära tunda, kuid selle ignoreerimine ei aita. Väga vähesed inimesed on valmis surema. On igati normaalne tunda viha selle üle, et sinu elu niimoodi katkeb. See on ebaõiglane ning sul on igati õigus olla vihane.
Kahjuks aga suuname sageli oma viha lähedaste vastu. Nende vastu, keda me kõige rohkem armastame. Nendega koos tunneme ennast kindlalt ning teame, et tõenäoliselt andestavad nad meie käitumise.
Sind võib aidata, kui sa oma viha suunad lähedaste asemel oma haiguse vastu. Või siis kasutad oma viha kütusena oma probleemide lahendamiseks või saamaks seda, mida vajad. Sa võid täiest kõrist laulda, pidada maha jõulise kõne või rääkida oma lähedastele asjadest, mida pead tõesti oluliseks. Püüa oma viha suunata oluliste, positiivsete asjade tegemisele.
Süütunne ja kahetsus
Sa võid tunda süütunnet, et oled oma lähedastele koormaks. Või siis, et sa pead oma lapsed maha jätma. Oma viimastel elukuudel tunnevad inimesed kahetsust või süüd paljude asjade pärast. Me tunneme kahetsust, et me oleksime pidanud midagi teisiti tegema või siis üldse mitte tegema. Me võime tunda süüd, et me ei elanud vastavalt enda või teiste ootustele.
Kuid milleks tunda süüd ja kahetsust? Nende asjade üle muretsemine ei tee neid põrmugi paremaks ega muuda ka sinu enesetunnet paremaks. See ei paranda sinu suhteid lähedastega ega vähenda sinu koormat. See ei aita sul elada kauem. See muudab sinu enesetunde vaid halvemaks.
Mõnikord on parim, mis sa teha saad, otsustada lasta kõigel minna ja oma viimased kuud või päevad mitte muretseda asjade pärast, mida sa enam mõjutada ei saa. Lihtsalt lase neil olla. Sa ei saa minevikku muuta, küll aga on paljugi, mida saad täna teha. Palu andestust asjade eest, mida kahetsed. Andesta teistele ja endale. Tee korda, mida suudad ning lase olla asjadel, mida enam muuta ei saa.
See on hea aeg rääkimaks oma lastega asjadest, mida pead oluliseks. Räägi neile, kuidas toime tulla tunnetega, mida nad peagi kogevad, kui sina oled läinud. Võib-olla tahad sa kirjutada kirja inimestele, keda sa armastad või anda neile midagi, mis aitab neil sinuga koos veedetud aega meelde tuletada. Julgusta neid peale sinu lahkumist oma tunnetest rääkima ja kurbust jagama. Keskendu oma laste tulevikule, mitte mineviku pärast muretsemisele. Tugevda oma suhteid sulle kallitega.
Lein
On loomulik tunda kurbust oma viimastel elukuudel. Sa tunned kurbust ees ootava elu kaotuse üle. Sa ei saa enam tulevikust mõelda, kui millestki igavikulisest ja lõputust. Sa võid olla juba praegu kaotanud paljugi- jõu kõndida või huvi toitude vastu, mida sa nautisid. Võib-olla ei saa sa enam kohtuda sõpradega. Sa oled võib olla kaugenenud sõpradest, kes ei talu fakti, et sa oled peagi läinud. Need on näited paljudest füüsilistest ja emotsionaalsetest kaotustest, mis tulevad enne elu enda kaotust.
Inimesed, keda armastad, leinavad samuti. Nad teavad, et peagi nad kaotavad sinu. Kuidas saad sina ja sinu lähedased näha toimuvas mingitki mõtet? Jagage oma lähedastega kurbust, mida te kõik kogete. Peale sinu lahkumist spirituaalselt millegi endast suuremaga ühenduse saamine ja leinast kõrgemale tõusmine võib aidata neil kiiremini taastuda.
Kellegiga oma tunnetest rääkimine- partneri, hea sõbra, spirituaalse nõuandja, kellegi usaldusväärsega- võib sul aidata oma tunnetest paremini aru ja jagu saada, nii et need ei muserda sind enam. See võib vajada korduvaid katseid, kuid kui oled tunnetest üle saanud, tunned, nagu oleks koorem sinu õlgadelt langenud. Peale seda saad juba rahulikult viimaste toimingute juurde edasi minna. Elu lõpusirgel on sul palju tähtsaid ülesandeid, kuid oma kaotustega leppimine on neist üks valulikumaid.
Ängistus ja depressioon
Kuidas ängistus välja näeb? Seda kirjeldatakse kui ebameeldivat närivat tunnet kõhus, ebakindlat ja ebameeldivat tunnet, mis sind valdab, närvilisust, murelikkust või pelgust, hirmu teadmatuse ees. Tegu võib olla vägagi ebameeldiva tundega.
Ängistust võib ravida kas nõustamise või meditsiiniga- eesmärgiks on panna sind ennast mugavamalt tundma ja aidata sul paremini kohaneda toimuvate muutustega. Ärevusvastased medikamendid või isegi antidepressandid võivad aidata. Nõustamine on eriti kasulik aitamaks sul muuta oma mõtteviisi, nii et keskendud rohkem olevikule ja ei muretse homse pärast. Probleemi väiksemateks tükkideks lammutamine võib aidata ärevusest paremini jagu saada.
Depressioon on midagi enamat kurvast enesetundest. Depressiooni puhul tunned sa lootusetust või abitust, kasutust, kurbust pikema perioodi jooksul. Ükski tegevus ei paku sulle enam rõõmu. Need tunded ei ole loomulikud, isegi mitte elu lõpus. Mõnikord saab depressioonist jagu kas nõustamise või antidepressantidega, või mõlemaga koos. Ängistuse ja depressiooniga hakkama saamine muudab oluliselt seda, kui palju sulle elu viimased kuud rõõmu pakuvad.
Üksindus
Väga vähesed inimesed teavad, mida tähendab tunne, et sul on jäänud elada ainult mõned kuud. See on üksindus, mis on väga erinev teistest üksinduse tunnetest. See on üksindus sügaval sinu südames, isegi kui sa oled ümbritsetud lähedastest. Olgem ausad, inimesi, kellega rääkimine aitab sinu üksindustunnet vähendada, on üsna vähe. Mõned neist võivad olla eksperdid, kes oskavad rääkida lõpusirgele jõudnud inimestega, näiteks elukutselised hooldajad või õed. Neil on anne sind tõeliselt kuulata kui sa seda vajad. Õige inimese leidmine, kes sind tõeliselt kuulab ja mõistab, on äärmiselt oluline selle tugeva üksindustunde kergendamiseks.
Tähenduse otsimine
Peaaegu kõik tahavad tunda, et nende elul oli mingi eesmärk, mingi põhjus, miks nad elasid. Mõned inimesed leiavad tähenduse enda töös. Teised tunnevad, et pere üles kasvatamine pakub neile suurimat rõõmu ja saavutust.
Seetõttu on kasulik oma elule tagasi mõelda- mis oli sinu elu eesmärk? Mis on sinu panus maailmale? Mida sa tegid, et maailm oleks parem? Millisena peaksid sinu lapsed, pere ja sõbrad sind mäletama? Mis on sinu arust elus tõeliselt tähtis, mida ka sinu lapsed peaksid teadma?
See ei pea olema midagi suurt või maailma muutvat- see on midagi, mis on olnud oluline sinu ja sinu lähedaste jaoks. Elu viimane etapp on täis elus olulise mõistmist ja isiklikku mõtisklust. Oma mõtete, kogemuste ja tarkuse jagamine on sinu parim kink, mis jääb neile ka peale sinu lahkumist siit ilmast.
Allikas: www.cancer.org