Eesti Vähiliidu pressiteade 05.05.2025

Maikuus juhime tähelepanu nahavähile ja tuletame meelde, et nii Eestis, kui ka Euroopas tähistatakse melanoomipäeva. Kauaoodatud päikeselised ilmad on taas kohal ning meelitavad inimesi päikest võtma ja D-vitamiini ammutama. Päikesega liialdamine, sealhulgas solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi,

Vähiregistri andmetel 2022. aastal registreeriti Eestis 909 naisel ja 545 mehel mittemelanoomne nahavähk.  WHO alla kuuluva GLOBOCAN andmetel diagnoositi 2022. aastal maailmas 1 234 533 uut mittemelanoomse nahavähi juhtu. Aastal 2022 suri 69 416 inimest mittemelanoomse nahavähi tõttu.

Nahavähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid maailmas ning selle esinemissagedus on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Oluline on märkida, et nahavähk jaguneb mitmeks tüübiks, millest peamised on basaalrakuline kartsinoom, lamerakuline kartsinoom ja melanoom. Kõige sagedamini esinev naha pahaloomuline kasvaja on basaalrakuline nahavähk ehk basalioom, mis moodustab 75–80 protsenti mittemelanoomse nahavähi juhtudest. Basalioom areneb epidermise basaalkihi rakkudest, kasvab aeglaselt ning levib väga harva teistesse organitesse. Sageli esineb basalioom kas roosaka laigu või sõlmena ega põhjusta esialgu kaebusi. Ravimata basalioom võib aga kasvada ümbritsevatesse kudedesse ja neid ulatuslikult kahjustada.

Teine sagedane mittemelanoomse nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk. See areneb epidermise keratinotsüütidest või limaskestalt, kasvab kiiresti, haavandub kergesti ning levib sagedamini teistesse organitesse kui basalioom.

Melanoom esineb harvem, kuid on kõige ohtlikum, sest levib sageli kiiresti teistesse kehaosadesse. Melanoom areneb pigmenti tootvatest melanotsüütidest ning selle esimene märk on tavaliselt sünnimärgi muutus või uus ebatavaline moodustis nahal. Eestis diagnoositakse aastas umbes 220–250 uut melanoomijuhtu, peamiselt tööealistel (45–65-aastased). Paraku on märgata, et melanoomi juhtude arv noorte seas suureneb. 2022. aastal diagnoositi kogu maailmas kokku 331 722 uut melanoomi juhtu. Naha pahaloomulise melanoomi esinemissagedus maailmas on 3,2 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Aastal 2022 suri maailmas naha melanoomi tagajärjel 58 667 inimest.

Eestis on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusamme melanoomi ravis. Näiteks rahastab Tervisekassa alates 2022. aastast III staadiumi melanoomi patsientidele immuunravi, mis vähendab haiguse tagasituleku riski ning parandab elukvaliteeti.

Immuunravi kasutatakse Eestis nii operatsioonijärgse lisaravina kõrge  metastaseerumise riskiga nahamelanoomi korral kui ka juhtudel, kui lümfisõlmedes on siirded. Selle ravi eesmärk on vähendada haiguse taastekke riski. Lisaks kombineeritakse immuunravi keemiaraviga, kui on tegemist melanoomi kaugmetastaasidega ning kasvaja on levinud kaugematesse organitesse.

Kõik patsiendid ei reageeri immuunravile ühtemoodi. Mõnel juhul võib ravi olla vähem efektiivne või põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid, mis nõuavad täiendavat meditsiinilist sekkumist.

Umbes 10% melanoomi esmasjuhtudest Eestis on kaugelearenenud staadiumis, mis raskendab ravi ja vähendab ellujäämisprognoosi

Kuigi silmamelanoom on haruldane haigus, on see kõige sagedasem silmasisene kasvaja ning võib kulgeda väga agressiivselt ja kiirelt metastaseeruda. Erinevalt nahamelanoomist on silmamelanoomil omaette eripärane geneetika, immuunvastus ja prognoos, mistõttu on tegemist omaette haigusvormiga, mis vajab eraldi tähelepanu.

Keskmine haigestumise iga on küll 62 aastat, kuid viimaste aastate Eesti kogemus näitab, et haigus ei jäta puutumata ka nooremaid – viimase kolme aasta jooksul on esmane diagnoos pandud vähemalt neljal patsiendil vanuses 30–40.

Teatud pärilikud geneetilised muutused, nagu BAP1 geenimutatsioon, suurendavad riski haigestuda nooremas eas. Samuti on teadusuuringutes viidatud rasedusele kui võimalikule riskifaktorile haiguse kiireks progresseerumiseks.

Nahavähi varajaseks avastamiseks on soovitatav teha põhjalikku enesevaatust vähemalt kord kuus. Kui inimesel on suurem nahavähi risk, näiteks heleda naha, rohkete sünnimärkide või perekonnas esinenud melanoomi tõttu, tuleks nahka kontrollida sagedamini. Nahavähi ravis on määrava tähtsusega varajane avastamine, mistõttu on oluline vältida liigset UV-kiirgust, kasutada vähemalt SPF 30 päikesekaitsekreemi ning kanda päikese käes viibides nahka kaitsvaid riideid.

Kontrolli oma sünnimärke ja nahka regulaarselt järgides ABCDE reeglit:

• A (asümmeetria): Kas sünnimärgi üks pool erineb teisest?
• B (piir): Kas sünnimärgi servad on sakilised, hägused või ebakorrapärased?
• C (värvus): Kas sünnimärk on muutnud värvi või sisaldab erinevaid toone (pruun, must, punane, sinine)?
• D (diameeter): Kas sünnimärk on suurem kui 6 mm või kasvab kiiresti?
• E (evolutsioon): Kas sünnimärk on muutnud suurust, kuju või värvi, hakanud sügelema või veritsema?

Eesti Vähiliit paneb südamele, et tervis on meie kõige väärtuslikum vara, seega on oluline olla tähelepanelik ja hoolitseda oma naha tervise eest, pöördudes vajadusel nahaarsti poole.

https://cancer.ee/wp-content/uploads/2018/02/Melanoom-flyer-eesti-keeles.pdf

Lisainformatsioon

MTÜ Eesti Vähiliit
info@cancer.ee