Vabaühendused riigile: ärge otsustage ELi raha kasutamise prioriteete ilma kodanikuühiskonnata!

Vabaühendustele teadaolevalt vähendaks Rahandusministeeriumi Riigiplaani koondettepanek Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste riiklikus partnerluskavas kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud rahastust võrreldes valdkonna esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra. Vabaühenduste hinnangul ei tohi suure mõjuga otsuseid teha kaasamata organisatsioone, kes igapäevaselt inimestega töötavad ja kogukondade vajadusi kõige paremini tunnevad. Võimalik tulemus on kodanikuühiskonnale pehmelt öeldes muserdav. Sedasi toimetades läheb Eesti järgmisesse kümnendisse nõrgemate kogukondade ja nõrgema ühiskondliku vastupanuvõimega – ja need kulud saavad nähtavaks hoopis teistel (eelarve)ridadel.

Kuna Rahandusministeeriumi avaliku ajakava järgi on valitsusel kavas kiita riigiplaani esmane eelarvejaotus heaks 2026. aasta septembris, kutsusime kokku vabaühenduste kohtumised, millel osales enam kui 60 mittetulundusühingu ja sihtasutuse esindaja, kel kõigil on siiras mure riigiga koostöös ülesehitatud tegevuste jätkusuutlikkuse ja Eesti inimeste heaolu pärast. Kohtumise ühine seisukoht oli selge: Kuigi praegu arutlusel olev EL vahendite eelarvejaotus ei ole küll riigiplaani lõppversioon, määrab see järgnevate läbirääkimiste ja meetmete detailse kujundamise lähtekoha. Seetõttu peab läbipaistvus ja kaasamine toimuma enne jaotuse kinnitamist, mitte alles selle järel.

“Mõistetavalt on kaitsekulutuste suurem osakaal praegu oluline, aga ärme unusta, et ka tugev kodanikuühiskond on riigi julgeoleku ülitähtis komponent. Konkurentsivõimelist ja kriisikindlat riiki iseloomustab tugev kodanikuühiskond, usaldus kogukondades ning toimivad koostöövõrgustikud (ka ametkonnaga). Kui nende arvelt kärbitakse, mõjutab see otseselt inimeste toimetulekut ja ühiskonna vastupanu- ja reageerimisvõimekust” rõhutas Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo.

Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu muutub Euroopa Liidu rahastus Eesti arengus järjest olulisemaks. Vabaühendused hoiatavad, et rahastuse vähendamine ei kaota inimeste probleeme ja vajadusi, kuid vähendab võimekust neile piisavalt kiiresti ja pädevalt reageerida. Kogukondade usaldust ja identiteeti, koostööoskusi ja kriisideks valmisolekut ei saa luua üleöö, vaid neid tuleb teadlikult kasvatada enne kriiside saabumist.

Vabaühenduste rahastus ei tähenda üksnes organisatsioonide püsimist. Nende kaudu jõuavad inimesteni sotsiaal-, tervise-, noorsoo-, kultuuri-, pääste- ja tugiteenused, toetatakse kogukondade kriisivalmidust ning jõutakse sihtrühmadeni, kelle vajadused muidu sageli tähelepanuta jäävad. Samuti annavad nad riigile vahetut tagasisidet inimeste probleemidest, loovad töökohti, arendavad uusi lahendusi ja teenuseid. Lisaks täidavad mitmes valdkonnas ülesandeid, mille riik on neile usaldanud ja kus avaliku sektori või tavapärase turu lahendustest ei piisa.

Vabaühendused paluvad valitsusel:

-mitte kinnitada kodanikuühiskonna valdkonna enam kui poole võrra vähendatud rahastust praegusel kujul;

-avalikustada viivitamata ja hiljemalt enne jaotuse otsustamist riigiplaani esmane eelarvejaotus ning näidata ära võrreldes varasemate ettepanekutega tehtud muudatused, nende põhjendused ja hinnatud mõjud;

-anda partneritele pärast materjalide avalikustamist vähemalt kümme tööpäeva tagasisideks, korraldada enne otsust sisuline arutelu ning avaldada pärast otsust tagasisidetabel;

-avalikustada partnerite edasise kaasamise ajakava kuni riigiplaani esitamiseni Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris.

Euroopa Komisjoni ettepanekus on partnerlus riigiplaanide läbivpõhimõte ning kodanikuühiskonna võimekuse kasvatamine üks võimalikest investeerimis-suundadest. Eesti on võtnud avatud valitsemise partnerlusega liitudes kohustuse teha koostööd kodanikuühiskonnaga. Vabaühendused leiavad, et samad eesmärgid peavad olema nähtavad ka tegelikus eelarvejaotuses.

Pöördumise toetajad (nimekiri täieneb jooksvalt):

Demokraatiatrenn MTÜ

Eesti Afaasialiit

Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Haridustöötajate Liit

Eesti Lasterikaste Perede Liit

Eesti Noorsootöötajate Kogu

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Pagulasabi

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ

Eesti Rahvaülikoolide Liit

Eesti Reumaliit

Eesti Seksuaaltervise Liit

Eesti Skautide Ühing

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon

Eesti Teatriliit MTÜ

Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus

Eesti Transinimeste Ühing

Eesti Tsöliaakia Selts MTÜ

Eesti Vabaharidusliit

Eesti Vegan Selts

Eesti Vähiliit MTÜ

Kestliku Ettevõtluse Liit KELL

Mittetulundusühing Eluliin

Mittetulundusühing HASARTMÄNGUSÕLTUVUSE NÕUSTAMISKESKUS

Mittetulundusühing Loodusvõlu

MTÜ Arvamusfestival

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

MTÜ Feministeerium

MTÜ Fenno-Ugria Asutus

MTÜ Lastekaitse Liit

MTÜ Peaasjad

Onkoloogika MTÜ

Päästeliit

SA Avatud Eesti Fond

SA Eesti Koostöö Kogu

SA Eestimaa Looduse Fond

SA Kiusamisvaba Kool

SA Mõttekoda Praxis

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond

Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus

sihtasutus Noored Kooli

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

Zero Waste Estonia SA

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Varjupaikade MTÜ

Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon

Eesti LEADER Liit

Päästame Eesti Metsad MTÜ

MTÜ Eesti Muuseumiühing

Eesti LGBT Ühing MTÜ

MTÜ Eriline Maailmakool

Varjupaikade MTÜ

Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

Eesti LEADER Liit

Päästame Eesti Metsad MTÜ

MTÜ Eesti Muuseumiühing

Eesti LGBT Ühing MTÜ

MTÜ Eriline Maailm

MTÜ Loomus

Avatud Hariduse Liit MTÜ

Saviranna külaseltsi MTÜ

Eesti Kirjanike Liit MTÜ

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Balti Uuringute Instituut MTÜ

Eesti Ingerisoomlaste Liit MTÜ

Sihtasutus Junior Achievement Eesti

Eesti Insuldipatsientide Selts MTÜ

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

E-riigi Akadeemia SA

Lisainfo:

Marcus Ehasoo

Vabaühenduste Liit

marcus@heakodanik.ee