TAI: Igapäevaseid suitsetajaid on Eestis järjest vähem

TERVISE ARENGU INSTITUUT
PRESSITEADE 05.05.2025

Täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt avaldatud 2024. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetest selgub, et Eesti 16-64-aastastest elanikest on igapäevasuitsetajaid 13,2% (meestest 18,1% ja naistest 9,7%). Nii madal pole suitsetamise levimust kirjeldav näitaja seni olnud ning veel 10 aastat tagasi oli igapäevasuitsetajaid 16–64 a rahvastikus ligi veerand (26,0%).

TAI iga kahe aasta järel läbiviidav küsitlusuuring jälgib rahvastiku terviseseisundi ja -käitumise muutust ajas. „Suitsetamise levimus on nii naistel kui meestel vähenenud eelkõige nooremates vanuserühmades, teisalt on just neis rühmades kasvanud kiiresti alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine,“ kommenteeris tulemusi uuringu läbiviija, TAI vanemteadur Rainer Reile. „Kui 16–24-aastaste meeste ja naiste seas on igapäevasuitsetajaid ligi 5%, siis igapäevaseid nikotiiniga e-sigarettide tarvitajaid ligi 10%. Samuti tarvitab juhusuitsetajatest ligi 30% regulaarselt e-sigaretti ning iga kaheksas kas nikotiinipatju või huuletubakat. Tervikuna on igapäevaselt mõnd tubaka- või nikotiini sisaldavat toodet tarvitamas endiselt iga viies Eesti täiskasvanu.“ Suitsetamisel on ka selge mõju lähikondsetele – 20,1% mittesuitsetajatest puutub eluruumides kokku tubakasuitsu ning 16,9%  e-sigareti aerosoolidega.

Tervisekäitumise indikaatoritest on jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal ja seda eelkõige meestel. Kuigi võrreldes 2022. a uuringuga muutust ei ole, on rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64 aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud: ülekaalus oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Siiski on märgatavalt enam neid liigse kehakaaluga vastajaid, kes on arstilt saanud soovituse kaalu langetamiseks (28,2% vs 20,0% 2022. a).

Terviseseisundit kajastav enesehinnanguline tervis on siiski võrreldes eelmise uuringuga veidi halvenenud: 55,5% vastanutest (58,5% 2022. aastal) hindas enda terviseseisundit kas heaks või üsna heaks ning muutust selgitavad eelkõige hea tervisehinnangu osakaalu langus nii 16–24. a vanuserühmas kui naistel. Võrreldes 2022. a uuringuga on veidi suurenenud ka pikaajalise terviseprobleemiga vastajate hulk (48,6% vs. 43,3%), kuid igapäevategevusi tugevalt piirava terviseprobleemiga vastajate osakaal (13,0%) on püsinud nii meestel kui naistel viimase nelja uuringulaine võrdluses samal tasemel.

„Mõnevõrra on paranenud vaimse tervise indikaatorid, mille järsk halvenemine viimastes uuringulainetes on seostatav nii pandeemia kui Ukraina sõjaga. Näiteks depressiivsusele rohkem viitavat masendust või õnnetu olemist esines 2024. aastal 21% meestest ja 25% naistest, 2022. a uuringus aga vastavalt 27% ja 32%-l vastanutest,“ selgitas Reile.

Uuringus kajastatud teemasid ja tulemusi käsitletakse ka 21. mail toimuval TAI teadusseminaril „Vähitõrje Eestis – teadusest lahendusteni“, kus rahvastiku tervisekäitumist vaadeldakse vähi riskitegurite kontekstis.

Ülevaade olulisimatest tulemustest

• Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 55,5% (56,9% meestest ja 54,5% naistest). Vastav näitaja oli eelmise uuringu ajal 2022. a kevadel 58,5% ning 2020. aastal 57,4%
• Pikaajalisi terviseprobleeme esines 48,6% (43,3% 2022. a) vastanutest ning igapäevategevusi oluliselt piiravaid terviseprobleeme 13% vastanutest
• Vähemalt 15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid oli 15,4%, mida on oluliselt vähem kui pandeemia-aegses 2022. a uuringus (21,9%)
• Kui 2022. a andmetes olid pandeemia mõjul vähenenud nii pere- kui eriarstivisiidid, siis 2024. a oli perearsti külastanud 75,2% (65,3% 2022. a) ja eriarsti 66,4% (52,1% 2022.a). Tähelepanuväärne on ka hambaarsti (71,0% 59,0% 2022. a) ja erakorralise meditsiini osakonda pöördumiste (27,6%  vs. 17,5% 2022. a) kasv ning samuti on suurenenud päevaravil (11,4% vs. 6,1% 2022. a) ja haiglaravil viibinute (10,3% vs. 5,0% 2022. a) osakaal.
• Tavapärasest suuremat stressi tundis 26,1% vastanutest (24,8% meestest ja 26,9% naistest); sarnasel tasemel oli indikaator ka 2022. a uuringus. Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetuna olemist esines 23,4%, vastanutest, mida on veidi vähem kui 2022. a (29,7%).
• Vastanutest 13,2% (sh meestest 18,1% ja naistest 9,7%) olid igapäevasuitsetajad. Tavasuitsetamise langustrendiga paralleelselt jätkub teiste tubaka- ja nikotiinitoodete kasutuse kasv, eelkõige nooremas vanuserühmas: nikotiiniga e-sigarette oli vähemalt mõned korrad nädalas meestest tarvitanud 15,6% ja naistest 16,0% (igapäevaseid tarvitajaid vastavalt 5,7% ja 6,3%).
• Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi kord nädalas või sagedamini ligikaudu kolmandik (34,7%) Eesti 16–64-a elanikest. Viimase seitsme päeva jooksul ei olnud alkoholi tarvitanud 46,2% vastanutest, madala terviseriskiga tarbimist esines 39,7% ja tervist ohustavat/kahjustavat tarvitamist 14,1% vastanutest.
• Viimase 12 kuu jooksul oli narkootilisi aineid (või narkootilise toimega retseptiravimeid ilma arsti väljakirjutuseta) tarvitanud 4,4% vastanutest (6,1% 2022. a). Märgatav langus on eelkõige 16–24 aastaste naiste seas (4,1% vs 12,5% 2022. a).
• Ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m²) oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m²) 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. a muutunud, on veidi suurenenud liigse kehakaaluga meeste osakaal.
• Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks. Nädalas viiel või enamal päeval vähemalt poole tunni vältel kehaliselt aktiivseid vastajaid (kel terviseseisund seda ei takista) oli 26,8%.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt läbi viidav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja – käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu pikal aegreal on suur väärtus nii teadustöös kui rahvatervishoiu valdkonna sihtide seadmisel, sest kogutavaid andmeid Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.

Käesolev uuring, järjekorras juba 18. küsitluslaine, toimus veebi- ja postiküsitlusena 2024. aasta märtsist juunini ning selle valimisse kuulunud 5000 inimesest vanuses 16–64 eluaastat vastas 2007 inimest. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TKU2024 kogumik TAI veebilehel.