Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom.
Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb kasvaja mõlemas neerus korraga. Sageli avastatakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta.
Heledarakuline ehk neerurakuline kartsinoom – kõige tüüpilisem neeruvähi tüüp (moodustab 80% kõikidest kartsinoomi juhtudest) ning enamasti kui räägitakse neeruvähist, siis peetaksegi silmas just seda alavormi. Kasvajarakud on mikroskoobi all äratuntavad kuna on eriliselt kahvatud/heledad.
Papillaarne kartsinoom – esineb 10-15%-l patsientidest
Kromofoobne kartsinoom – esineb 5%-l patsientidest
Wilms’i tuumor – moodustab 95% lastel esinevatest neerukasvajatest (Eestis umbes 1-2 juhtu aastas)
Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt. suitsetamine) on kontrollitavad.
Elustiili ja tööga seotud riskifaktorid:
Teised riskifaktorid
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
