Kas laboriuuring saab aidata kaasa vähi avastamisele?
21.sajandi inimene on enamasti terviseteadlik ja tunneb muret võimalike tervisehäirete varase diagnoosimise pärast. Ka vähiga seotud hirm ei ole kadunud. Kõige lihtsam moodus tundub olevat anda vereproov ja lasta seda igakülgselt uurida, et avastada varakult võimalikud kõrvalekalded. Seda enam, et sellist teenust laborites tasuliselt ka pakutakse. Võimalus lasta endale teha tasuliselt laboriuuringuid võimaldab paljude haiguste puhul vähendada patsiendi muret või siis leida kinnitust, et arsti poole on tõesti vaja pöörduda.
Kasvaja kahtluse korral läheb asi aga keerukamaks, kuna kasvajamarkerite uuring ei vasta tegelikult inimese kõige olulisemale küsimusele: „Kas uuring näitab, et mul ei ole kasvajat?“.
Kasvajamarkerid ei võimalda avastada varakult kasvajaid.
Põhjus on nende markerite väheses tundlikkuses, mis võimaldab neid edukalt kasutada vähihaigete ravijärgsel jälgimisel ja kaugelearenenud juhtude avastamisel, kuid mitte algstaadiumis oleva kasvaja varaseks diagnoosimiseks. Seega on suur oht, et endal kasvajat kahtlustanud inimene tunneb end pärast negatiivseks osutunud kasvajamarkerite uuringut jälle turvaliselt ega planeeri enam arsti poole pöörduda.
Samas on arstidel teada, et kasvajamarkerite nime all tuntud laboriuuringud ei muutu positiivseks mitte ainult kasvajate, vaid ka paljude muude haiguste puhul ja ka individuaalsed erinevused kasvajamarkerite tasemes on inimeste vahel suured. Siit tuleneb oht, et põhjuseta määratud kasvajamarkeri tase veres osutub pisut kõrgemaks, kui lubatud piirid ette näevad, ja inimese mure oma tervise pärast seetõttu suureneb. Kui kasvaja jääb leidmata, siis tähendab see osade jaoks kergendust, kuid mitte kõik ei jää tulemusega rahule. Oleme tekitanud inimesele tahtmatult püsiva vähihirmu ja vajaduse teha rohkelt ebavajalikke ja inimese tervist pigem kahjustavaid täienduuringuid, sageli veel korduvalt.
Kokkuvõtteks võib meeles pidada, et enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine aitavad kaasa kasvajate varasele diagnoosimisele, mis kindlasti võimaldab paremat ravitulemust. Kuid kasvajamarkerite määramine ilma üldise tervisliku seisundi hinnanguta võib viia ekslikule järeldusele ja tuua kaasa nii kasvajadiagnoosi hilinemist kui ka põhjendamatut vähihirmu seletamatult suurenenud markeri väärtuse tõttu.
