[vc_row][vc_column][vc_column_text]

PURUSTAME MÜÜTE VÄHIHAIGUSEST

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]Eesti Vähiliit ja Rahvusvaheline vähivastase võitluse liit (Union for International Cancer Control, UICC) kutsuvad  üles purustama müüte vähihaigusest.

Igal aastal sureb maailmas vähki 7,6 miljonit inimest, 4 miljonit neist enneagselt vanuses 30 – 69 eluaastat. Arvestades rahvastiku vananemisega võib aastaks 2025 see arv olla tõusnud juba ligikaudu 6 miljoni inimest.

Ligikaudu 1,5 miljonit vähisurma saaks aga aga ära hoida läbi strateegilise ennetustegevuse.

Eestis haigestub Statistikaameti andmetel igal aastal pahaloomulistesse kasvajatesse üle 7 000 inimese, üle poolte neist on vanuses 30 – 69 eluaastat, kellest omakorda pooled kahjuks surevad sellesse haigusesse.

Seetõttu on väga oluline, et avalikkus ja valitsusasutused tegutseksid kiirelt ning võtaksid viivitamata vastu strateegiad ja praktilised tegevuskavad, mis aitavad tõsta ühiskonna teadlikkust vähihaigusest, suurendaksid elanikkonna osalust vähi sõeluuringutes ja parandaksid veelgi uute diganostika- ja ravimeetodite kiiremat kasutuselevõttu.

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees onkoloog dr Vahur Valvere sõnul on Eesti vähikeskustes küll rahvusvahelisele standardile vastavad vähi diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid päris palju arenguruumi on meie riigil veel vähi ennetustegevuse organiseerimisel ning vähihaigete toetus- ja taastusravi arendamisel.

Keskendudes Maailma Vähideklaratsiooni viiendale eesmärgile kutsuvad Ülemaailmsel Vähi vastu võitlemise päeval UICC ja tema liikmed avalikkust ning valitsusasutusi üles vähendama stigmasid ja pursutama müüte vähihaigusest hüüdlausega “Purustame müüte”

Ülemaailmne Vähi vastu võitlemise päev annab võimaluse lasta kollektiivsel häälel kõlada, et parandada üldist teadlikkust ja valearusaamasid vähihaigusest.[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

MÜÜT 1

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column width=”2/3″][vc_column_text]

VÄHIST EI OLE VAJA AVALIKULT RÄÄKIDA

Tõde on: kuigi vähk võib olla keeruline teema, eriti teatud kultuurides ja ühiskondades, võib haiguse avalik käsitlemine parandada võitlust vähihaigusega nii üksikisiku, kogukonna kui ka poliitilisel tasandil.[/vc_column_text][/vc_column][vc_column width=”1/3″][vc_single_image image=”3923″ img_size=”medium” alignment=”center”][/vc_column][/vc_row][vc_row][vc_column][vc_column_text]

Tõendus

  • Enamiku inimeste jaoks on vähidiagnoos elumuutev sündmus, mis kutsub harilikult esile šoki, hirmu, viha, kurbuse, üksilduse ja ärevustunde. Vähist rääkimine kaaslastele, perekonnaliikmetele, sõpradele ja kolleegidele võib aidata neid tundeid leevendada, ent ometi on see paljude inimeste jaoks raske.

 

  • Enamikus ühiskondades on vähk jätkuvalt tabuteema ning vähki põdevad inimesed kannatavad märgistamise ja diskrimineerimise all, mis võib takistada neid abi otsimast.

 

  • Vähi negatiivne avalik kuvand võib lämmatada teadliku avaliku arutelu ja pikendada hirmu ja väärteabe nõiaringi, mis takistab teadlikkuse tõstmist vähiennetusest ja haiguse varase diagnoosimise tähtsusest. Vähist rääkimise ja väärteabe kummutamise vastaste kultuuribarjääride lõhkumine on sestap ülioluline.

 

  • Isegi väga kaasatult tegutsevates kogukondades võivad vähiteadmised ja valmidus vähist sõprade ja perekonnaga rääkida olla väiksed.

 

  • On olemas kampaaniad, mille eesmärgiks on võidelda spetsiifiliselt teatud meeste vähktõbesid (eesnäärme-, munandi- ja kolorektaalvähk) saatvate tabude ja piinlikkustunde vastu ning tõsta teadlikkust vähi varajastest märkidest ja sümptomitest.

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]