Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk

– 15-20% eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku.
– Enam kui pooled üle 50-aastastest meestest kaebavad peamiselt
eesnäärme healoomulisest suurenemisest (eesnäärme adenoomist)
tingitud kusemishäirete üle.
– Ühel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Mehe-teine-süda

Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta. Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb eesnäärmevähki. Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.

Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.
Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Eesnäärmevähi riskitegurid

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Eesnäärmevähi tunnused

Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.
Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Eesnäärmevähi diagnoosimine

Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiiiline antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud
varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.
PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.

Väga oluline on PSA taseme jälgimine eesnäärmevähi ravi järgselt!

Pikemalt eesnäärmehaigustest, nende ravist ja ennetamise võimalustest dr. Margus Punabi kirjutatud brošüürist Mehe teine süda

Eesti Vähiliidu eestvedamisel ja Jõulutunneli vahendusel rahastatud mobiilne meestearsti kabinet alustab 27. septembril Narvas, Narva haigla juures.

Kliinikumi meestekliinik osutab täna teenuseid Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Meeste soospetsiifilise teenusega kõige halvemini kaetud Virumaa ja seetõttu on algperioodil meie põhitähelepanu pööratud just sellele piirkonnale. Vastuvõtud toimuvad piirkonna kõigis suuremates keskustes: Narvas, Rakveres, Sillamäel, Kiviõlis ja Ida-Viru Keskhaigla juures Ahtmes.

Meestearstid tegelevad kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel.

Mobiilse kabineti koordinaator on medõde Olga Raudik, arstidest teevad mobiilses kabinetis vastuvõtte Stanislav Tjagur, Sven Tennisberg ja Margus Punab.

Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja!

Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5.00 EUR. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

Vastuvõtule registreerumine:

Internetis Kliinikumi kodulehel: http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine
või meestekliiniku kodulehel http://www.kliinikum.ee/meestekliinik
e-kirjaga: meestekliinik@kliinikum.ee
telefonidel 731 9100, 731 9323

Esmane vastuvõtugraafik:

27.-28. september Narva Haigla peasissepääsu ees, Haigla 5
29.-30 september Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9

3. -5. oktoober Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
6.-7. oktoober Kiviõli Tervisekeskuse ees , Keskpuiestee 36/38
12.-13. oktoober Rakvere Haigla, erakorralise meditsiini osakonna ukse ees, Lõuna põik 1
18. -21 oktoober Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
24.-26. oktoober Narva Haigla peasissepääsu ees, Haigla 5
27.-28. oktoober Sillamäe tervisekeskuse ees, Kajaka 9

31. okt-1. november Ida-Viru Keskhaigla peaukse ees, Ilmajaama 14, Ahtme
2.-4. november Rakvere Haigla, erakorralise meditsiini osakonna ukse ees, Lõuna põik 1

Mobiilsed diagnostikakabinetid soetas Eesti Vähiliit ETV heategevusprogrammi „Jõulutunneli“ abil – 2015. aasta lõpus koguti annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti avamiseks. Saade kogus tänu telefoniannetajatele, firmadele ja FoRevo Fondile kokku 312 628 eurot.

2F1A1382