Naised hoolitsevad oma välimuse eest regulaarselt, käies juuksuris ja ilusalongis. Aga kui paljud meist tegelevad sama hoolikalt oma tervisega, sealhulgas oma rindadega? 

Roosa keebi kampaaniaga tuletame naistele meelde rindade tervise olulisust ja julgustame kõiki tegema kord kuus enesevaatlust. 

Regulaarne enesevaatlus on parim viis rindade hea tervise säilitamisel. Meie soovitus on alustada enesevaatlusega võimalikult varases eas. Parim aeg rindade kontrollimiseks on nädal pärast päevade algust. See võtab vaid minuti, aga võib muuta sinu elu. Enesevaatluse lihtsad juhised leiad rinnavähk.ee ja kasvaja.net.

Kui avastad rinnas või selle pinnal muutuse (näiteks tihendi, naha sissetõmbe või väljavõlvuvuse) või tunned rindades tavapärasest erinevat valulikkust, pöördu oma arsti poole või rinnatervise kabinetti.

Kui ma tahan lihtsalt kontrollida, kas kõik on korras – kuhu peaksin pöörduma?

Võta ühendust oma perearsti või günekoloogiga või pöördu otse rinnatervise kabinetti.

Missugused võivad olla rindadega seotud haigused?

Rindade seisundeid ja haigusi on erinevaid. Kõige tähtsam on õigeaegselt leida ja välistada pahaloomuline kasvaja ning kinnitada healoomuline muutus. Õigeaegne ja täpne diagnoos annab inimesele võimaluse elada turvalisemalt, rahulikumalt, teadlikumalt ning tervemalt.

Kas rinnahaigus võib olla ka healoomuline? 

Rinnanäärmetel võib esineda mitmeid seisundeid, mis väljenduvad kliiniliselt erinevalt (näiteks tihendid rinnas, pakitsus, valulikkus ja silmaga nähtavad muutused). Nendest on osa füsioloogilised, hormonaalsed ning anatoomilised, aga on ka haiguslikud seisundid, mida saab jagada hea- ja pahaloomulisteks. 

Healoomulised

• Rindades esineb erinevaid healoomulisi seisundeid, mis võivad olla naisele häirivad ja hirmu tekitavad.
• Healoomuliste muutuste loetelu on pikk. Enamikul nendest seisunditest puudub oht inimese elule, kuid nad võivad anda ühel või teisel moel igapäevaselt märku, mis võib olla häiriv.
• Näiteks rinnatsüsti puhul (vedelikuga täidetud kotjas õhukeseseinaline muutus rinnakoes) on tegemist healoomulise muutusega rinnakoes. Tsüstide tekkepõhjused on ebaselged, aga neid seostatakse eelkõige hormonaalsete muutustega rindades.
• Healoomulisi põhjuseid rinnakoe muutusteks võib olla mitmeid. Näiteks rinnakoes võivad toimuda muutused põletiku, operatsioonide, juhade laienemise, rinna rasvkoe mahu suurenemise ja rindade allavaje tagajärjel.

Pahaloomulised

• Pahaloomuliste muutuste õigeaegne diagnoosimine on elulise tähtsusega.
• Paradoksaalsel kombel muretseb inimene valusate muutuste pärast rohkem, kui valutute – paraku areneb umbes 90% rindade pahaloomulistest kasvajatest märkamatult ja valuta.
  

Missuguseid uuringuid rindadele tehakse? 

• Rinnauuringutele (mammograafia, ultraheli jms) suunab perearst, günekoloog või mõne muu eriala spetsialist. Lisaks on suuremate haiglate juures avatud rinnatervise kabinetid, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata. NB! Rinnauuringud tuleb teha enne mammoloogi vastuvõtule minekut.

Kes on mammoloog? 

• Mammoloog on rinnahaiguste eriarst, kelle vastuvõtule suunatakse juba eelnevate uuringute või kaebuste alusel kahtlustatud diagnoosiga raviks või edasise taktika otsustamiseks. 

Kas ma ei saaks anda lihtsalt vereproovi? 

• Sellist vereanalüüsi, mis näitaks kohe ära hea- või pahaloomuliste seisundite olemasolu organismis, olemas veel ei ole.
• Rindade uurimiseks kasutatakse kliinilisi, radioloogilisi (ultraheli (UH), mammograafiat (MG), magnetresonantstomograafiat (MRT)) ja morfoloogilisi uuringuid (tsütoloogia, histoloogia).
• Radioloogiliste uuringute ja histoloogilise uuringu vastused annavad koos kõige tõenäolisema diagnoosi.

Loe rohkem healoomuliste rinnahaiguste ja ravivõimaluste kohta Dr Jaak Lehtsaare artiklist. 

Teavet rinnatervise, sh ka halvaloomuliste muutuste kohta leiab: www.rinnavähk.ee, www.metastaatilinerinnavahk.ee, www.kasvaja.net.