Toeta

Taastusravi

Ligikaudu 40% vähipatsientidest vajavad haiguse või selle ravi tagajärjel tekkinud nii kehaliste kui ka hingeliste vaevuste tõttu pikema aja vältel taastusravi. Ideaalis peaks taastusravi olema integreeritud vähiravi kõikidesse etappidesse.

Füüsilistest vaevustest esineb enim valu, väsimust, jõuetust, turseid, labakäte-jalgade tuimust, tundlikkuse- ja tasakaaluhäireid, samuti mälu- ja keskendumis- ning meeleoluhäireid.

 

Ravivõimlemisega tuleb alustada kohe lõikusjärgselt, eriti oluline on
see peale rinnanäärme osalise või täieliku eemaldamise operatsooni, et
takistada armkoe teket, mis hakkab segama lümfi- ja vereringet.

 

Klassikaline massaaž on kasulik haigetele, kellel ravijärgselt esinevad
halvatused või närvikahjustused.

 

Lümfiteraapia aitab alandada turseid, suurendab organismi immuunsust, ja kiirendab ainevahetust.

Lümfiturse on seisund, mille korral toimub liigse valgurikka vedeliku kogunemine nahaalusesse ruumi, mille põhjustajaks on lümfisüsteemi mehhaaniline funktsioonihäire. Lümfiturset peetakse üheks suhteliselt alahinnatud ning vähim tähelepanu saavaks kasvaja raviga kaasnevaks komplikatsiooniks. Lümfiturse võib põhjustada kehalisi ja psühholoogilisi vaevusi ning halvendada igapäevast elukvaliteeti. Siinkohal tuleb appi spetsiaalse väljaõppe saanud lümfiterapeut.

Lümfisüsteemi rike põhjustab erinevaid muutusi terves kehas, mille tulemusena langeb üldine immuunsus ja seda eriti tursest haaratud piirkonnas. Vastuvõtlikkus põletike tekkele kasvab, mis toob kaasa mitmeid spetsiifili nahamuutusi ja muid probleeme. Seetõttu tuleb tursepatsiendil erilist tähelepanu pöörata just naha tervislikkuse soodustamisele ja säilitamisele.

Olles täiesti eraldi teraapialiik, erineb ta teistest massaažiliikidest. Võtted on õrnad, pumpavad, aeglased ja suunavad vedelikku lümfisõlmede puudumisel lähimate tervete lümfikogumike poole. Lümfiteraapia on ravimeetod, mis stimuleerib lümfisüsteemi aktiivsust ning kiirendab lümfiringet.

Soovitused igapäevaseks nahahoolduseks:

  • Hoia oma nahk puhas ja kuiv

  • Kasuta seebivabasid tooteid, mis sinu nahka ei kuivata

  • Kreemita igapäevaselt oma nahka niisutajatega, mis ei sisalda lõhna- ,värvi- ega säilitusaineid

  • Niisutades tuleb viimased tõmbed suunata karvakasvu suunas, et vältida karvanääpsu põletiku tekkimist

  • Ravi ka kõige väiksemad kriimustused ja vigastused koheselt. Loputa hoolikalt ja vajadusel kasuta antiseptilisi tooteid

  • Põhjalikult tuleb kontrollida nahavolte, et neisse ei jääks mustust ja niiskust

  • Kontrolli nahka nii tervelt jäsemelt kui tursest haaratud piirkonnast

  • Kontrolli haavade, haavandite ja muude nahavigastuste olemasolu. Suurt tähelepanu tuleb pöörata just tundlikkushäiretega piirkonnale

  • Nahale, mis on kontaktis sidumismaterjalidega, tuleks niisutajad määrida ööseks

  • Võta koheselt ühendust oma arstiga kui märkad põletiku tunnuseid

  • Igapäevane naha seisundi jälgimine ja nahahooldus on eluliselt tähtsad!

 

Vähidiagnoosi ja raviga sageli kaasnev emotsionaalne stress, hirm vähi kordumise ees ning päevast päeva kogetavad füüsilised vaevused võivad olla vähiga elavate inimeste ja nende lähedaste psühholoogilise distressi põhjuseks või varasemate psühholoogiliste probleemide võimendajaks.
Füüsilise ja psühholoogilise toimetuleku probleemid võivad omakorda mõjutada sotsiaalset toimetulekut. Inimesed võivad kaotada töövõime ja suutlikkuse täita muid seni tavapäraseid sotsiaalseid rolle.

Vähihaiged ja nende perekonnad kogevad igapäevaelus erinevaid tõsiseid probleeme. Sõna probleem tähistab olukorda, millega kaasneb kahtlus, ebakindlus või raskus, olukorda, mida on keeruline ohjata või kontrollida. Sellistes olukordades vajavad inimesed igakülgset tuge, mida pakub psühhosotsiaalse töö põhimõtete järgi osutatav professionaalne töö.

 

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730