Palliatiivravi ehk toetusravi vähipatsientidele

Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravi keskusest saab abi, kui sind või sinu lähedast on tabanud raske haigus. Kui vajad abi siis, helista telefonil 6171777.

Tööpäeviti 8.00-16.00

Palliatiivravi keskuse koosseisus töötavad järgmised spetsialistid:

palliatiivravi õed-nõustajad
valuraviõed
koduõed
sotsiaaltöötajad
psühholoogid
hingehoidjad
kogemusnõustaja
valu- ja palliatiivse ravi arstid

Vaata tutvustavat video siit!

Lisainfo!

Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi keskusest saab abi, kui sind või sinu lähedast on tabanud raske haigus.
Kui vajad abi, helista infotelefonil 7 317 113.

Statsionaarne palliatiivravi
Statsionaaris on olemas:

15 palliatiivravi voodikohta
26 hospiitsi voodikohta

Palliatiivravi osakonna meeskonda kuuluvad:

arstid
õed
füsioterapeudid
hingehoidjad
sotsiaaltöötaja
hooldajad

Ambulatoorne palliatiivravi
Olemas on palliatiivravi arstide ambulatoorsed vastuvõtud, kuhu saab patsienti suunata arst.

Lisainfo!

Palliatiivravi õde-nõustaja on abiks haiguse ja ravi lahtimõtestamisel, sümptomite kontrolli all hoidmisel, füüsiliselt ja psühholoogiliselt raskesti talutavate olukordade leevendamisel ning maksimaalse võimaliku elukvaliteedi saavutamisel. Õde-nõustaja tutvustab erinevaid õendusabi võimalusi nii kodus kui haiglas ning abistab nende teenuste korraldamisel.

Palliatiivravi keskuse koduõde on ühenduslüliks patsiendi ja palliatiivravi arsti vahel, kui patsient ei ole suuteline arsti vastuvõtule tulema. Koduõde külastab patsienti tema kodus, hindab patsiendi tervislikku seisundit ning esmaseid meditsiinilisi vajadusi, teostab arsti poolt määratud protseduure (sidumised, analüüside võtmine, valuravi tõhususe hindamine jm). Saadud info põhjal on arstil võimalik teha raviotsuseid ning hinnata senise ravi efektiivsust. Koduõe teenuse saamiseks on vajalik palliatiivravi arsti, perearsti või eriarsti suunamine. Palliatiivravi keskuse koduõed teenindavad Tallinna ja Tallinna lähiümbruse onkoloogilise diagnoosiga patsiente.

Sotsiaaltöötaja annab teavet patsiendile ja tema lähedastele: riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast, õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas, töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest, abivahendite taotlemise võimalustest, muudes sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes.

Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada haigusega seotud kriisi kõik etapid. Ta annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hingeliseks toimetulekuks, kuidas muutunud elukorraldusega toime tulla, saada aru ja mõtestada lahti haigusega kaasnevaid tundeid (väärtusetus, lootusetus, süütunne ja suitsiidimõtted). Selliste tunnete tähelepanuta jätmine avaldab negatiivset mõju ravi tulemusele, elukvaliteedile, pikendab haiglas viibimise aega.

Hingehoidja on inimene, kes pakub kannatavale inimesele tuge ja mõistmist, aitab leida elujulgust ja lootust ka lootusetuna tunduvas olukorras. Hingehoidja on kristliku teoloogilise ettevalmistusega ning ta tunneb erinevaid religioone. Ta lähtub oma töös alati inimese enda veendumustest ja usulistest tõekspidamistest. Ta saab kutsuda patsiendi soovil tema juurde vaimuliku. Rasketel eluhetkedel, mis puudutavad elu ja surma, inimsuhteid või jumalasuhet, on vaja tihti oma mõtteid välja rääkida. Hingehoidja töö haiglas on inimesega koosmõtlemine, koosrääkimine, ühine teekond oma elu ja haigusest tuleneva olukorra, olnu ja tuleva mõtestamisel.

Teabetuppa on oodatud vähiga patsiendid ja nende lähedased. Teabetoa kogemusnõustajad annavad teaduspõhist teavet ja kirjandust ning praktilist nõu, kuidas haiguse ja selle raviga paremini hakkama saada. Patsientidel on usalduslikus vestluses kogemusnõustajaga julgust küsida asju, mida arstilt ja õelt ei julgeta küsida.

Arstid aitavad valu ja teisi vaevusi leevendada sobivate ravimite abil. Vajadusel kaasavad teisi spetsialiste patsiendi ja perekonna nõustamiseks.