Enne otsuste langetamist oma ravi osas võib patsient konsulteerida teise arstiga ehk võtta teisese arvamuse, mis annab patsiendile kindlustunde tehtud valiku osas ning vähendab ravivea tekkimise ohtu, kuna kahe arsti samase arvamuse puhul on eksimise võimalus väike. Pöördudes teise arsti vastuvõtule võtke kaasa oma haiguslugu.
Õigused
Vähipatsientidel, nagu kõigil patsientidel, on Eestis mitmed seaduslikud õigused, mis on kehtestatud selleks, et tagada neile hea tervishoiuteenuste kvaliteet ja inimväärikus.
Vajaminev ravi
Eestis ravikindlustatud inimeste vajamineva arstiabi kulud kaetakse Euroopa Liidus ja ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises Euroopa Liidu riigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Vajaminev arstiabi peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatavat ravi kestust ning tervishoiuteenuse olemust.
Plaaniline ravi
Eesti Tervisekassa kindlustatul on teatud kriteeriumite alusel õigus saada tervishoiuteenuseid välisriigis ning taotleda tervisekassalt nende eest nii rahalist kui ka
mitterahalist hüvitist. Eelloaga plaaniline ravi välisriigis on mõeldud kindlustatutele, kellele meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei ole Eestis võimalik osutada. Eelluba katab patsiendi meditsiinilised kulud.
Eelluba väljastatakse kahel alusel:
1. Ravikindlustuse seaduse §27 1 , lõige 1 alusel;
2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel.
Plaanilise ravi eelluba ei ole vajalik juhul, kui soovitakse neid tervishoiuteenuseid, mida on patsiendil õigus saada haigekassa kulul ka Eestis, saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL ehk patsientide vaba liikumise direktiiv.
Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelneva loata ei hüvitata.
Direktiivi alusel tervishoiuteenuseid saanutele hüvitatakse meditsiinilised kulud Eestis kehtivate tervishoiuteenuste hindade alusel. Välisriiki arstile pöördudes on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
Täpsem informatsioon plaanilise ravi kohta välisriigis Eesti Haigekassa kodulehel:
Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab haiguslehe alusel kindlustatud isikule (st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab taotleda näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.
Töövõimetoetusele on õigus osalise- või puuduva töövõimega inimesel.
Töövõimetoetusele on õigus osalise- või puuduva töövõimega inimesel. Alates 2018. aasta algusest hakkab kehtima täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele. Täiendavat ravimihüvitist saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). Hüvitis on abiks neile, kes kulutavad soodusravimite ostmiseks keskmisest rohkem raha. Näiteks inimesed, kes peavad kasutama kalleid ravimeid või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid võtma pika aja jooksul või mitut ravimit korraga.
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab riigi poolt inimeste igapäevase tegevusvõime säilitamiseks ja kahjustuste süvenemise ennetamiseks abivahendite ostmist ja üürimist.
Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui statsionaarselt.
Riiklik rehabilitatsioonisüsteem jaguneb sotsiaalseks, tööalaseks ja meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks.
Kui tervislik seisund ei võimalda olemasoleval töökohal jätkata ja tööandjal ei ole (palun lisa sõna ole) võimalust pakkuda teist tööd siis on mõistlik tööleping erakorraliselt lõpetada.
Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Lõpetades töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele.
Tööandja toetus on võtmetähtsusega
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur on koostanud nõuanded tööandjatele juhuks, kui tööle naaseb vähidiagnoosiga töötaja. Tööandja toetus jaguneb neljaks etapiks.
- Haigestumisest rääkimine. Tööandja roll: toetada, suhtuda mõistvalt, arutada, kas töötaja soovib kolleege teavitada ja kuidas nendega suhelda, lisaks tuleks arutada tööandja ja töötaja seaduslikke õigusi ja kohustusi seoses haiguspuhkusega (töökoormus, tööülesanded, vajalik abi, asendaja jne). NB! Kindlasti on siinkohal oluline töötaja õigus eraelu puutumatusele ehk ta ei pea diagnoosist tööandjale rääkima, kui ei soovi.
- Raviperiood. Tööandja roll: hinnata, millist tuge vajab töötaja ravi ajal, kas soovib suhelda kolleegidega; töötajaga suhelda ning hinnata tema vajadusi, ootusi ja võimalusi.
- Tööle naasmise kavandamine. Tööandja roll: kaasata töötervishoiuarst, vahetu juht ning töötaja tööle naasmise protsessi, tutvustada töötajale ettevõttesisest töötajate tööle naasmise programmi, kohandada seda vastavalt töötaja vajadustele ja eelistustele, selgitada välja vajadus konsultandi vmt kaasamiseks (tööle naasmise võib muuta sujuvamaks programm, kus on kombineeritud füüsiline tegevus, psühholoogiline nõustamine ja töökoha kohandamine).
- Tööle naasmine. Tööandja roll: planeerida ja ellu viia järk-järguline tööle naasmine kava, seda koos töötajaga jälgida ning vajadusel kohandada. Kui töötaja töövõime on oluliselt vähenenud, tuleks koos töötervishoiuarsti (vm spetsialisti) ja personalitöötajaga kaaluda alternatiivseid lahendusi.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
