VÄHI MÜÜDID – Eesti tipp-onkoloog kummutab 5 levinud eksiarvamust vähi kohta

Vähk on diagnoos, mida kardab igaüks. Sotsiaalmeedias ja rahvasuus levivad selle kohta aga ohtlikud müüdid, mis tekitavad asjatut hirmu ja annavad valelootust. Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst dr Vahur Valvere lükkab ümber viis kõige levinumat vähiga seotud väidet.

Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu ning peagi algab meeste tervisele pühendatud november. Just seetõttu on oluline eraldada vähi kohta levivad müüdid faktidest ja vaadata, mida räägib teadus tegelikult.

Müüt 1: Vähk on alati surmav haigus

Vähidiagnoosi tuleb kahtlemata võtta väga tõsiselt, kuid see ei tähenda ammu enam surmaotsust. Tegelikkuses on paljud vähivormid tänapäevase meditsiiniga ravitavad, eriti kui neid diagnoositakse varakult (staadium I-II) ning kui puuduvad siirded. Näiteks, mitte-melanoomne nahavähk, eesnäärmevähk ja rinnavähk ning mõned hematoloogilised vähid võivad olla hästi ravitavad ning sageli on võimalik täielik tervistumine.

Müüt 2: Stress ja negatiivsed mõtted põhjustavad vähki

Iseäranis sotsiaalmeedias ringleb arusaam, et stress või negatiivne eluhoiak põhjustab vähi. Tõsi on see, et stress võib küll mõjutada organismi immuunsüsteemi ja hormonaalset tasakaalu ning selle kaudu vähendada organismi vastupanuvõimet, kuid teaduslikult ei ole tõestatud, et stress iseenesest vähki tekitaks. Niisamuti ei ole vähi tekkepõhjuseks negatiivsed mõtted või viha. Vähi tekke põhjusteks on sageli inimese enda elustiili riskifatorid, näiteks suitsetamine, liigne alkohol, ülekaal ja madal füüsiline aktiivsus. Samuti mängivad rolli pärilikkus, keskkonnategurid, viirushaigused ja kiirgus, mis sageli omavahel kombineeruvad.

Müüt 3: Vähile viitavad alati selged sümptomid

Üldjuhul usutakse, et kui tunned ennast hästi või oled terve, siis on vähk välistatud. Kahjuks võivad vähi varajased staadiumid olla täiesti kaebustevabad ning inimene ei pruugi otseselt mingit valu ega ebamugavust tunda. Näiteks vähivormid nagu soole- või maksavähk võivad areneda täiesti sümptomiteta. Seda enam on sõeluuringutes osalemine ja arsti regulaarne kontroll väga oluline.

Müüt 4: Dieediga saab vähki ennetada ja ravida

Arvatakse, et kindlad dieedid või supertoidud võivad vähki ära hoida või välja ravida. Tõepoolest, tervislik ja mitmekülgne toitumine ning liikumine vähendavad vähi tekke riski, aga ei taga täielikku kaitset ega võimalda üksi vähist terveneda. Vähiravi vajab alati meditsiinilist sekkumist (kirurgia, kiiritus, keemiaravi, hormoonravi, sihtmärkravi ja immuunravi) ja sageli on erinevaid ravimeetodeid vajalik omavahel kombineerida. Tervislik toitumine ja mõõdukas füüsiline aktiivsus aitavad ravi edukusele ja elukvaliteedi paranemisele aga kindlasti kaasa. Eksootilised eridieedid võivad aga, vastupidiselt, organismi nõrgestada ja ravitulemust halvendada.

Müüt 5: Vähiravi tähendab alati rasket keemiaravi

Levib arusaam, et vähi diagnoos tähendab alati ka keemiaravi, mis on sageli väga raskesti talutav. Tegelikkuses sõltub ravi vähi tüübist, haiguse staadiumist ja patsiendi üldseisundist. Mõnikord piisab vaid kirurgiast, kiiritusravist või sihtmärkravist. Keemiaravi ei ole universaalne lahendus vähiravis, aga ka selle ravimeetodi taluvus on kaasajal olulisel paranenud.

Rohkem infot vähiennetuse, riskikäitumise, vähitõrje ja toetuse kohta saab otsida nii Eesti Vähiliidult, Vähipatsientide ja nende lähedaste lehelt Onkoloogika kui ka Roche Eesti loodud TarkPatsient veebist.