TAI: Eestis diagnoositi 2023. aastal rekordiliselt palju vähijuhte

Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal 9843 vähi esmasjuhtu, neist meestel 5014 ja naistel 4829. Vähidiagnooside sagenemise põhjuseks on tõenäoliselt nii rahvastiku vananemine, tervishoiusüsteemi taastumine pandeemia mõjudest kui ka sõeluuringutel osalemise kasv.

Meestel esines kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki. Naistel diagnoositi enim naha mittemelanoomi, rinnavähki ning käär- ja pärasoolevähki. Absoluutarvudes suurenes aasta varasemaga võrreldes enim eesnäärmevähi ja naha mittemelanoomi juhtude arv: kumbki ligi 180 juhu võrra. Rinnavähijuhtude arv aga vähenes ligi 60 juhu võrra. Meestel diagnoositi kõige sagedamini eesnäärmevähki (1518 juhtu), mis moodustas neil registreeritud vähkidest ligi 30%. Naistel registreeriti 877 rinnavähi juhtu, moodustades viiendiku neil registreeritud pahaloomulistest kasvajatest.

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suureneb vanusega – juba üle kolmandiku kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi 75-aastastel ja vanematel inimestel. Nooremates vanuserühmades esineb naistel vähki sagedamini kui meestel, kuid alates 55. eluaastast haigestuvad mehed sagedamini kui naised. Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva – 2023. aastal registreeriti 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–34-aastastel noortel 163 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu.

Eestis registreeriti üle 9000 vähijuhu esmakordselt 2019. aastal, kuid pandeemia ajal diagnoositud juhtude arv vähenes. Tõusutrendi jätkumine on märk tervishoiusüsteemi toimimise taastumisest.

„Mõne vähipaikme puhul võis vähijuhtude arvu kasvu mõjutada sõeluuringute laiem kättesaadavus ja aktiivsem osalemine – seda näiteks käär- ja pärasoolevähi ning kopsuvähi puhul. TAI andmetel suurenes 2023. aastal soolevähi sõeluuringus osalemine 55 protsendilt 60 protsendini. Kopsuvähi diagnoosimisele võis kaasa aidata Tartus ja Tartumaal toimunud kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring,“ selgitas TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

Vähijuhtude sagenemine on omane kõigile lääneriikidele. Sellega kaasnevat tervishoiukulude kasvu aitab kontrolli all hoida vähiennetus ja varajane avastamine. On oluline, et sõeluuringud oleksid inimestele lihtsasti kättesaadavad ning jõuaksime iga sihtrühma kuuluva inimeseni. Näiteks on HPV kodutesti pakkumine aidanud märgatavalt tõsta emakakaelavähi sõeluuringul osalemist ning tänaseks on TAI juurutatud meetod osa riiklikust sõeluuringust. Selleks, et kodutestid oleksid veelgi kättesaadavamad, viib TAI ellu projekti kodutesti pakkumiseks apteekides.

„Vähiregistri andmed on andnud väärtuslikku teavet, millele tuginedes on tehtud olulisi muudatusi riiklikes sõeluuringuprogrammides – näiteks on tõstetud rinnavähi sõeluuringu ülemist ja langetud soolevähi sõeluuringu alumist vanusepiiri,“ sõnas Mägi. Peagi avaldab TAI eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringu tulemused koos soovitustega.

Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2023. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta on kättesaadav Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist. Täpsema hinnangu 2023. aastal toimunud muutustele annab TAI 2026. aasta esimeses pooles avaldatavas vähiraportis.

TAI koostatud Rahvastiku tervise aastaraamat 2025 keskendus vähitõrjele ning sisaldab põhjalikku ülevaadet Eesti vähitõrjemeetmete tulemuslikkusest.

Kõige värskemaid visualiseeritud andmeid sõeluuringutel osalemisest saab vaadata siit.