Nahamoodustised ja päikesekaitse

Nahavähk on üks levinumaid vähitüüpe, mille esinemissagedus iga aastaga maailmas suureneb. Varajases staadiumis avastatud nahavähk on enamasti ravitav. Melanoomi, üht agressiivsemat nahavähi vormi, diagnoositakse Eestis aastas u 250 juhtu. Enamasti on tegemist asümmeetrilise ebaühtlase tumeda pigmendiga nahamoodustistega, kuigi harva võib melanoom olla ka roosakaspunane sõlm. Kõige sagedamini diagnoositakse melanoomi naistel säärtel ja meestel kehatüvel, kuid seda võib esineda kõikjal nahal, isegi küüne all ja silmades.

Melanoomist mitmeid kordi sagedasemad on aga mittemelanoomsed nahavähid (millest suurema osa moodustavad basalioom ja lamerakk-nahavähk), mida 2022. aastal diagnoositi Eestis 1454 korral. Basalioom ehk basaalrakuline vähk avaldub nahal roosa laigu, tihke naastu või sõlmena, mis võib kattuda koorikuga, haavanduda ning harva võib sellel olla ka tumedat pigmenti. Lamerakulist nahavähki esineb harvem, see tekib eelkõige päikesele avatud nahale või limaskestadele veritseva sõlmena. Väga harva esinevate nahavähkide hulka kuuluvad nt Merkelrakk-kartsinoom, sarkoomid ja nahalümfoomid. Vähieelsetest seisunditest esinevad nahal akiinilised keratoosid, Boweni tõbi, ekstramammaarne Pageti tõbi ning tinglikult nimetatakse vähieelseteks ka nn düsplastilisi neevusi, mille potentsiaali melanoomiks kujuneda on raske prognoosida.

Naha pindala on täiskasvanul keskmiselt 1,7 m² ning juba sündides on 1% inimestest näha esimesed sünnimärgid, mida 40ndate eluaastateni pidevalt lisandub, kuigi mõned võivad ka ise taanduda. Lisaks tekib elu jooksul nt hõõrdumise ja päikesekahjustuse tõttu nahale pigmendilaike ehk lentiigosid, seborroilisi keratoose, pehmeid fibroome ehk nahanäsasid, angioome ja dermatofibroome. Nahamoodustiste hulk ja nahavähi risk on osaliselt seotud ka pärilikkusega ning kaasuvate haiguste ning ravimitega. Ka kroonilised haavandid, suured armid ja nahakahjustused tõstavad nahavähi riski, eriti immuunpuudlikkusega inimestel. Vähi tekkel võib roll olla ka viirustel (polüoomiviirus ja Merkelrakk-kartsinoom, HPV ja lamerakk-kartsinoom ning HIV ja Kaposi sarkoom). Faktorid, mida me ise saame vähemalt osaliselt mõjutada, on elustiil, hobid ja päikesekiirgus.

Nahk ja ultraviolettkiirgus

Üle 90% nahavähkide kujunemist seostakse ultraviolettkiirgusega, mis kahjustab naha kaitsekihti ning põhjustab naharakkude DNAs rakumuutusi. Kui käiakse sageli soojamaareisidel või viibitakse pidevalt päikese käes töö või hobide tõttu, ei suuda nahk aja jooksul enam vähirakke ise hävitada ning vähirakud hakkavad kontrollimatult vohama. Seetõttu on oluline vältida päevitamist ning kaitsta end teadlikult päikesepõletuste eest. Arvatakse, et melanoomi risk kahekordistub, kui elus on olnud üle viie päikesepõletuse.

Päikesest 10-15 korda suurem ultraviolettkiirgus saadakse aga solaariumitest, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt ametlikult liigitatud sama oluliseks kartsinogeeniks kui suitsetamine kopsuvähi puhul. Solaariumikasutajatel on 25% suurem risk basalioomi, 50% lamerakulise nahavähi ja 75% melanoomi tekkeks. Lisaks on nahavähil omakorda seos teiste vähkidega. Noores eas nahavähi diagnoosi saanutel võib olla suurenenud risk nt verevähi, luuvähi või ajuvähi tekkeks. Mitmed teiste elundsüsteemidega seotud geneetilised sündroomid, nt Gorlini tõbi, Lynchi tõbi, albinism ja pigmentkserodermia tõstavad omakorda nahavähi riski.

Ultraviolettkiirgus ei põhjusta vaid nahavähki, vaid nõrgestab üldiselt naha immuunsüsteemi, põhjustades nn fotosensitiivseid haigusi, naha vananemist, pigmendi ebaühtlust, kuivust ja sügelemist. Heaks illustratiivseks ultraviolettkiirguse kahjustuse näiteks on maailmakuulus foto autojuhist, kelle üks näopool on märgatavalt rohkem vananenud. Seda on põhjustanud aastakümneid samal trajektooril sõitmine, mil aknast paistis päikese just ühele näopoolele. Paar aastat tagasi avaldati ka JEADV ajakirjas foto 92aastasest naisest, kes oli määrinud 40 aastat päikesekaitsekreemi vaid näole, unustades kaela- erinevus on märkimisväärne.

Kuidas nahka kaitsta ja jälgida?

Naha pindmine kiht ehk epidermis on õhem kui 1 mm ning ka suurem osa nahavähkidest saab algusest epidermisest. Seda olulisem on nahka pidevalt kaitsta nii ultraviolettkiirte kui mehhaaniliste ärritajate eest (liigne koorimine, karedate švammidega pesemine jne).

Austraalias, kus on suurim haigestumine (kuid mitte suremus) nahavähi eri vormidesse, on päikesekaitse elementaarne osa elustiilist. Aastakümneid tagasi algatud kampaania „Slip! Slop! Slap! Seek! Slide!“, mis rõhutab päikesekaitse olulisemaid aspekte, on arvestuslikult ära hoidnud vähemalt 50 000 nahavähki ja tuhandeid surmasid.

Slip!– oluline on kanda päikese käes olles katvaid rõivaid (on olemas ka päikesekaitsefaktoritega riided);

Slop!– enne päikese kätte minekut ja iga 2 tunni tagant määrida päikesekaitsekreemi, mille SPF on vähemalt 30 (eelistada tsinkoksiidi ja titaaniumdioksiidiga tooteid, vältida oksübensooni, homosalaati ja oktokrüleeniga päikesekaitsekreeme);

Slap!– pähe panna kaitsev peakate;

Seek!– otsida varju;

Slide!– mitte unustada kvaliteetsete päikeseprillide kandmist.

Tähtis on enda ja lähedaste nahka vähemalt paar korda aastas teadlikult kontrollida. Hea on teada, et nahamoodustised võivad muuhulgas tekkida ka küüne alla, juustega kaetud peanahale, talla alla ja intiimpiirkonda. Kui märkate nahamoodustist, mis selgelt muudest eristub nt värvuse, kuju või suuruse tõttu (nn inetu pardipoja printsiip), on soovitav seda arstile näidata. Lisaks on ohumärk, kui nahale tekib punetav kare laik, sõlmjas või tihke moodustis, mis ei parane paari kuu jooksul, haavandub või kattub veriste koorikutega. Mitu erinevat värvi(tooni) ühes nahamoodustises, eriti must koos punasega, on nahavähi seisukohast kindlasti alarmeeriv, kui see on mitu kuud nahal olnud.

Õnneks enamik nahamoodustisi  ̶  ka asümmeetrilised ja mitmevärvilised  ̶  on healoomulised ja ohutud. Iga inimene saab ise palju ära teha, et ei peaks tulevikus nahavähiga silmitsi seisma, jälgides päikesekaitsega seotud põhimõtteid ja vältides solaariumit.

Lisainfot nahavähkide kohta leiate Eesti Vähiliidu kodulehelt cancer.ee.

Tiina Toomson, dermatoveneroloog
27.11.2025