Toeta

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2022. aastal Eestis 114 uut pahaloomulise peaaju- ja kaelapiirkonna kasvaja juhtu. Haiguse esinemissagedus tõuseb koos vanusega. Ajukasvajad on nii hea- kui pahaloomulised.

Ajukasvajate põhjuseid ei teata. Ajukasvajate sümptomid sõltuvad suurusest ja paiknemisest ajus. Ajukasvaja diagnoosib arst, ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervises.

 

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad on sageduselt seitsmes enimdiagnoositud kasvajapaige maailmas ning kokku moodustavad need patsiendid umbes 8% kõikidest vähki haigestunutest. Eestis diagnoositi 2022.aastal 114 pea- ja kaelakasvaja esmast haigusjuhtu. Pea- ja kesknärvisüsteemi kasvajad esinemissagedus kasvab järjepidevalt.

Ajukasvajate põhjuseid ei teata. Ajukasvajate sümptomid sõltuvad suurusest ja paiknemisest ajus. Ajukasvaja diagnoosib arst, ravi sõltub kasvaja tüübist, paiknemisest ja suurusest, aga ka patsiendi vanusest ja üldisest tervisest.

 

Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks.

Järgnevaid riskitegureid seostatakse suurenenud riskiga primaarse ajukasvaja tekkeks.

Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad.

Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel.

Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas.) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel.

Perekonnaanamnees. Inimestel, kelle pereliikmetel on esinenud glioome, võib selle haiguse kujunemine olla tõenäolisem.

Kokkupuude kiirituse või teatud kemikaalidega tööl.

  • Kiiritus. Tuumatööstuse töötajatel on ajukasvaja tekkimise risk suurem.
  • Formaldehüüd (formaliin). Patoloogidel ja balsameerijatel, kes oma töös kasutavad formaldehüüdi, on ajuvähi tekkimise risk suurenenud. Teadlased ei ole leidnud, et ajuvähi risk oleks suurenenud teistel töös formaldehüüdiga kokku puutuvatel töötajatel.
  • Vinüülkloriid. Töötajad, kes toodavad plastmassi, võivad olla eksponeeritud vinüülkloriidile. See kemikaal võib suurendada ajukasvajate riski.
  • Akrüülnitriil. Tekstiile ja plastmassi tootvad inimesed võivad olla eksponeeritud akrüülnitriilile. Selline ekspositsioon võib suurendada ajuvähi riski.
 

Ajukasvajate sümptomid sõltuvad kasvaja suurusest, tüübist ja paikmest. Sümptomid võivad tekkida siis, kui kasvaja avaldab mõnele närvile survet või kahjustab teatud ajupiirkonda. Sümptomeid võib põhjustada ka see, kui aju tursub või kolju sisse koguneb vedelikku.

Kõige tavalisemad ajukasvajate sümptomid on:

  • peavalu (hommikuti tavaliselt tugevam);
  • iiveldus või oksendamine (isu on normaalne);
  • kõne, nägemise või kuulmise muutused;
  • tasakaalu- või kõndimisprobleemid;
  • meeleolu-, isiksuse- või keskendumisvõime muutused;
  • mäluhäired;
  • lihastõmblused või lihaste “tukslemine” (krambid);
  • käte või jalgade tuimus või surisemine.

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730