Munandivähk

Munandivähk on harvaesinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just see kasvaja noorte, 20-35 aastaste meeste hulgas kõige levinum.

2022. aasta Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 30 esmast pahaloomulise munandivähi juhtu.

Munandivähi teket soodustavatest faktoritest on praeguseks kinnitust leidnud kolm:
• krüptorhism, so arenguhäire, mille puhul pole munand laskunud munandikotti; risk püsib ka sel juhul, kui mittelaskunud munand on kirurgilisel teel paigaldatud tema normaalsesse kohta
• munandi alaareng
• varasem munandivähk (2-3% haigetest võib teises munandis areneda samaaegselt või aastaid pärast ravi teine kasvaja esmaskolle).

Haigusnähud, mis võivad viidata munandi pahaloomulisele kasvajale:
• valutu tihend munandis, munandikoti paikne tihkenemine või kuju muutus
• valu munandis, mis võib kiirguda ka samale poole vaagnaluusse
• ägedalt alanud põletikulaadne protsess munandis
• munandikoti suurenemine vedeliku kogunemisest sellesse

Munandivähi õigeaegne avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest ja kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel.

Munandivähi, nagu ka kõigi teiste pahaloomuliste kasvajate ravitulemused on seda paremad, mida varem kasvaja avastatakse ning ravi alustatakse. Seetõttu on eriti oluline, et haiget satuksid onkoloogi juurde võimalikult varakult.

Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.
Kasvaja varasel avastamisel on väga oluline osa enesevaatlusel. Mõnedes USA osariikides õpetatakse seda kohustuslikult keskkoolis, mujal maailmas on selline õpetus juhuslikku laadi. Uurida tuleb võrdlevalt mõlemat munandit, nende suurust, kuju ja konsistentsi.