Melanoom

Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse – ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond.

Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi – kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.

Vaata räppar Revo lugu!

Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme 15-34. aastaste inimeste hulgas.

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised.

Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele.

I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe
II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel
III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt
IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti

Melanoom esineb sagedamini I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on nendel inimestel punased või blondid juuksed ja sinised silmad. Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.

Suurem risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel on

hele nahk ja sinised silmad
hulgaliselt pigmentlaike nahal
raskemad päikesepõletused lapseeas või täiskasvanuna
perekonnas esinenud melanoom
varem esinenud ja ravitud melanoom
atüüpilised /düsplastilised/ neevused (sünnimärgid)
nõrgenenud immuunsüsteem
tubase tööviisiga inimesed, kes veedavad vaba aega välistingimustes tugeva UV-kiirguse käes
solaariumi kasutamine

Loe rohkem infot

Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.

Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule

A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)

B – serva ebakorrapärasus – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)

C – erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)

D – läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter)

E – kasv – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)

Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest.

Varases staadiumis on haigus ravitav.

Melanoomi varase avastamise võimaluseks on ka teledermatoskoopia, mis võimaldab kahtlase sünnimärgi uuringut igas Eesti maakonnas. See on kiire võimalus üksikule kahtlasele sünnimärgile lähimast esmatasandi kliinikust dermatoloogi hinnang saada, kuid tegemist ei ole kogu keha uuringuga.

Teledermatoskoopia