Toeta

Maovähk

Maovähk on mao pahaloomuline kasvaja

Sõltuvalt sellest, millisest maoseina kihist see alguse saab eristatakse mitmeid mao pahaloomuliste kasvajate vorme, mida tuntakse erinevate nimetuste all – vähk ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid.

 

Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega „kott”, siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna maokasvaja endast märku enne, kui haigus on juba kaugele arenenud, s.t. on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse. Sellisel juhul on tegemist kaugelearenenud ehk metastaatilise vähiga.

 

 

Kuna maovähki on varases staadiumis raske diagnoosida, on õigem mõelda selle ennetamisele. Alati on kergem haigust vältida kui seda ravida. Et aga haigust vältida tuleks teada nii selle tekke põhjusi kui ka teket soodustavaid tegureid.

Millised on ohutegurid?

  • Toitumusharjumised – inimestel, kes söövad palju suitsutatud, soolaseid või praetud toite ning vähe taimseid produkte, on kõrgenenud risk maovähi tekkeks
  • Sigarettide suitsetamine
  • Helicobacter Pylori infektsioon:   pylori on bakter, mida leitakse tavaliselt mao sisepinda katvalt limaskestalt ning mis võib põhjustada maos põletikku ning peptiliste haavandite teket. Seda saab määrata endoskoopial mao limaskestalt võetud proovitükis.
  • Mao pikaajaline põletik (gastriit) ja lõpuni väljaravimata kroonilised haavandid
  • Adenomatoossed polüübid maos. Polüüpe on kahesuguseid. Hüperplastilistest vohanditest tavaliselt vähki ei teki. Adenoomidest võib areneda maovähk 5-6% juhtudest, kui selliseid polüüpe õigeaegselt ei leita ega eemaldata.
  • Maovähi perekondlik esinemine – lähisugulastel on 2-3 korda suurem risk haigestuda võrreldes nendega, kelle vanematel ega õdedel-vendadel maovähki pole diagnoositud
  • Varem opereeritud magu, sõltumata haigusest, miks magu osaliselt eemaldati. Healoomuliste haiguste tõttu opereeritud ja allesjäänud maoköndis võib vähk tekkida ka paarkümmend aastat hiljem.  Statistika järgi on allesjäänud maokönt ohustatud 2-3 korda rohkem kui terve magu.
  • Sugu – meestel esineb maovähki 1,5 korda rohkem kui naistel. Alla 30-aastastel on seda suhteliselt harva, üle 40-50 eluaasta tõuseb esinemissagedus kiiresti.
  • Pidev stress ja pinge, korrapäratu elurütm – see on ohutegur peaaegu kõikide seedeelundite vähkkasvajate korral.

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730