Info vähist » Vähipaikmed » Kusepõievähk

Kusepõievähk

Kusepõievähk saab alguse põie rakkudest. Kõige sagedasem kusepõievähk (üle 90% juhtudest) on uroteliaalne ehk transitoorrakuline kartsinoom, mis saab alguse kusepõie seinu katvatest rakkudest.

Kusepõievähk on kümne sagedamini esineva vähitüübi seas, aga hoolimata sellest on teadlikkus põievähist väga madal. Ligi 2/3 (62%) inimestest ei ole teadlikud põievähi sümptomitest ja nähtudest.

Vanus (haigestumus sageneb vanemas eas, eriti üle 65-aastaste hulgas)
Suitsetamine
Kokkupuutumine teatud kemikaalidega, nt aromaatsete amiinidega; riskigruppi kuuluvad trükitöölised, maalrid, rauavalu- ja alumiiniumitehase töölised, gaasitöölised
Perekondlik soodumus (lähisugulastel esinenud varem kusepõievähki)
Sagedad teised kusepõiehaigused
Sugu (mehed haigestuvad põievähki 2-3 korda sagedamini kui naised)

Loe rohkem infot

Kõige sagedasem esmassümptoom on valutu hematuuria ehk kuseveresus.
Teised kaebused tulenevad kusepõie ärritusnähtudest: raskendatud urineerimine, sagenenud urineerimine, kusepeetus.
Kasvaja võib avaldada survet või levida naaberorganitele (kusejuhad, kusiti, pärasool, meestel eesnääre, naistel tupp) ja häired võivad esineda siis ka nende organite poolt. Üldnähte (kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus) esineb harva. Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas.

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, mis võivad viidata kusepõie pahaloomulisele kasvajale, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes suunab Teid uroloogi konsultatsioonile.

Loe rohkem infot