Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud naissuguelundite pahaloomuline kasvaja.
Emakakaelavähi esinemine on sagenenud nooremate naiste hulgas. Emakakaelavähki võib esineda 30. aastates naistel, haigestumise kõrgpunkt 45-55. eluaastal.
Emakakaelavähk levib organismis sarnaselt muude vähkkasvajatega:
Emakakaela sõeluuringu raames võetakse PAP-test, mis on tsütoloogiline test (rakkude uuring), mille alusel saab diagnoosida emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid. Selle uuringu puhul võetakse puutepreparaat emakakaelalt ja emakakaelakanalist. Uuring on lihtne ega ole valulik. Kord aastas tehtud PAP-test aitab varakult avastada emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid.
Emakakaelavähi riskifaktoriteks on suitsetamine, ülekaal ja nõrgenenud immuunsüsteem (näiteks HIV kandlus). Emakakaelavähi peamiseks ja kõige olulisemaks riskifaktoriks on HPV – inimese papilloomiviirus. Enam kui 95% emakakaelavähkidest on põhjustatud HPV-st.
HPV vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsineerimine ei välista emakakaelavähki haigestumise võimalust, kuid vähendab oluliselt haigestumise riski.
Vaktsineerimine võib sind kaitsta HPV kõige ohtlikumate tüüpide eest, mis võivad põhjustada suguelundite piirkonnas vähki ja genitaaltüükaid. Seetõttu soovitatakse HPV vastu vaktsineerimist kõigile noortele alates 9ndast eluaastat. Alates 1. veebruarist 2024 vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava alusel tasuta 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Vaktsineerimisega on soovituslik alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
