Rinnavähi ohumärgid:
Enamikul rinnavähi juhtudel avastab naine või tema partner tihendi („tüki”) rinnast. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik rinnas leiduvad tihendid ei pruugi olla pahaloomulised muutused. Siiski on teatud ohumärgid, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:
- muutus rinna kujus või suuruses
- tihend rinnas või kaenla all
- nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, „kortsumine” või liitumine aluskoega
- naha värvuse muutus
- rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
- eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses
- valu või ebamugavustunne rinnas, mis püsib ka pärast valuvaigisti tarvitamist ja puhkuse andmist valutavale kehapoolele
Emakakaelavähi ohumärgid:
– kindlaid vähile ainuomaseid tervisevaevusi ei ole – arsti poole tuleb pöörduda mis tahes normaalsest seisundist erinevate ilmingute korral
– sagedasemad kaebused, mis võivad esineda emakakaelavähi korral, on:
– ebaregulaarne veritsus tupest
– veritsus seksuaalvahekorra järel
– kaua kestev menstruatsioon (üle 10 päeva) – ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus
Ohumärgid algstaadiumis avastatud jämesoolevähi ravi on efektiivsem ning elulemus pikem, seega on perearstide panus varajasele vähi avastamisele ülioluline.
Ohumärgid, millele tähelepanu pöörata, on:
1) korduv pärasoole verejooks kuue nädala jooksul (eriti > 60 aastastel);
2) sooletegevuse muutused kuue nädala jooksul (kõhukinnisus ja/või -lahtisus);
3) paremal alakõhus palpeeritav resistentsus/tuumor;
4) palpeeritav päraku resistentsus/tuumor;
5) seletamatu rauapuudusaneemia (Hgb < 110 g/l meestel, Hgb < 100 g/l naistel);
6) soovimatu kaalukadu;
7) ebaselge väsimus, nõrkus;
8) kõhuvalu, isutus.
Eesnäärmevähi ohumärgid:
Anatoomiliselt paikneb eesnääre selliselt, et sealt läheb läbi kusetee ning esimene sümptom, mida märgatakse ning mis peaks alarmeerima, on urineerimisprobleemid.
Need võivad olla erinevad ja seal taga ei pea olema alati kasvaja, sest küllalt sageli esineb ka healoomulist eesnäärme suurenemist. Kuid kindlasti on tarvilik uurida ning teha kindlaks põhjus.
Teine asi on PSA analüüs, mida määratakse 50+ vanuses meestele korra või kaks aasta jooksul. Ta ei ole väga hea marker eesnäärmevähi diagnoosimiseks, vaid on eesnäärme koe spetsiifiline ja PSA väärtuse kõrgenemise põhjuseid on teisigi. Siiski annab ta meile märku, et midagi võib valesti olla, sest mida suurem on PSA väärtus, seda suurem on tõenäosus, et tegu on eesnäärmevähiga.
Melanoomi ohumärgid:
Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn ABCDE reeglistik. See tähendab, et regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule:
A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria (asymmetry) – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga
B – serva ebakorrapärasus (border) – sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud
C – erinevad värvused ühes sünnimärgis (colour)
D – läbimõõt üle 5 mm (diameter)
E – kasv (enlargement) – muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul
Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda koheselt arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav.