Toeta

Uuringud

Uuringutel on oluline roll vähikahtluse korral, aidates hinnata inimese esmase tervisliku seisundi olukorda ja pakkudes väärtuslikku teavet organismi üldise seisundi kohta.

Üheks levinud meetodiks on laboriuuringud, mille hulka kuuluvad vereanalüüsid. Need analüüsid aitavad hinnata maksa- ja neerufunktsiooni, tuvastada võimalikke põletikke ning välistada teatud krooniliste infektsioonide olemasolu. Kuigi laboriuuringud võivad anda viiteid, milline organ võib olla kahjustatud, ei välista normiväärtustes tulemused vähi esinemist organismis.

Lisaks laboriuuringutele mängivad olulist rolli ka sõeluuringud, mille eesmärk on avastada vähki varajases staadiumis. Sõeluuringud on mõeldud kindlasse vanusegruppi kuuluvatele inimestele, kellel puuduvad veel kaebused või sümptomid. Sõeluuringud keskenduvad peamiselt rinna-, emakakaela- ja soolevähi varajasele avastamisele, pakkudes võimalust ennetada haiguse levikut ja tõsta ravitulemuste edukust.

 

Kas laboriuuring saab aidata kaasa vähi avastamisele?

21.sajandi inimene on enamasti terviseteadlik ja tunneb muret võimalike tervisehäirete varase diagnoosimise pärast. Ka vähiga seotud hirm ei ole kadunud.  Kõige lihtsam moodus tundub olevat anda vereproov ja lasta seda igakülgselt uurida, et avastada varakult võimalikud kõrvalekalded. Seda enam, et sellist teenust laborites tasuliselt ka pakutakse. Võimalus lasta endale teha tasuliselt laboriuuringuid võimaldab paljude haiguste puhul vähendada patsiendi muret või siis leida kinnitust, et arsti poole on tõesti vaja pöörduda.

Kasvaja kahtluse korral läheb asi aga keerukamaks, kuna kasvajamarkerite uuring ei vasta tegelikult inimese kõige olulisemale küsimusele: „Kas uuring näitab, et mul ei ole kasvajat?“.

Kasvajamarkerid ei võimalda avastada varakult kasvajaid.

Põhjus on nende markerite väheses tundlikkuses, mis võimaldab neid edukalt kasutada vähihaigete ravijärgsel jälgimisel ja kaugelearenenud juhtude avastamisel, kuid mitte algstaadiumis oleva kasvaja varaseks diagnoosimiseks. Seega on suur oht, et endal kasvajat kahtlustanud inimene tunneb end pärast negatiivseks osutunud kasvajamarkerite uuringut jälle turvaliselt ega planeeri enam arsti poole pöörduda.

Samas on arstidel teada, et kasvajamarkerite nime all tuntud laboriuuringud ei muutu positiivseks mitte ainult kasvajate, vaid ka paljude muude haiguste puhul ja ka individuaalsed erinevused kasvajamarkerite tasemes on inimeste vahel suured. Siit tuleneb oht, et põhjuseta määratud kasvajamarkeri tase veres osutub pisut kõrgemaks, kui lubatud piirid ette näevad, ja inimese mure oma tervise pärast  seetõttu suureneb. Kui kasvaja jääb leidmata, siis tähendab see osade jaoks kergendust, kuid mitte kõik ei jää tulemusega rahule. Oleme tekitanud inimesele tahtmatult püsiva vähihirmu ja vajaduse teha rohkelt ebavajalikke ja inimese tervist pigem kahjustavaid täienduuringuid, sageli veel korduvalt.

Kokkuvõtteks võib meeles pidada, et enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine aitavad kaasa kasvajate varasele diagnoosimisele, mis kindlasti võimaldab paremat ravitulemust. Kuid kasvajamarkerite määramine ilma üldise tervisliku seisundi hinnanguta võib viia ekslikule järeldusele ja tuua kaasa nii kasvajadiagnoosi hilinemist kui ka põhjendamatut vähihirmu seletamatult suurenenud markeri väärtuse tõttu.

 

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta kindlas vanusegrupis naistele ja meestele rinna-, emakakaela- või soolevähi varaseks avastamiseks.

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustamata inimestele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730