Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima mööda organismi kas otsese levikuga või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades siirdeid ehk metastaase lümfisõlmedes ning kaugemates organites ja kudedes.
Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud organi järgi, kus nad tekivad, nt. rinnavähk ja kopsuvähk. Õõnesorganite(näiteks söögitoru, magu, jämesool ja põis) limaskestas tekkivaid pahaloomulisei kasvajaid nimetatkase epiteliaalseteks kasvajateks ja kompaktsete ehk tihkete organite(näiteks luud) kasvajaid aga sarkoomideks.
Kasvajaid iseloomustatakse ka nende koeehituse ehk histoloogia järgi (näiteks adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom, väikerakk- ja mitteväikerakk-kartsinoom).
Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid staadiumitega nende leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM klassifikatsioon, kus T näitab primaar-ehk esmase kasvaja levikuulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M kaugmetastaaside olemasolu.
Ravi alustamiseks ongi minimaalselt vajalik teada kasvaja ehitust ja staadiumi. Aga näiteks kaasaegse sihtmärkravi läbiviimiseks vajame rohkem informatsioon ka kasvaja teiste bioloogiliste omaduste ja võimalike ravi molekulaarsete sihtmärkide kohta.