Enda eest hoolitsemine vähiennetuseks hõlmab mitmeid olulisi samme.
Esiteks, suitsetamisest loobumine ja passiivse suitsetamise vältimine aitab hoida kopsud terved ja vähendada vähiriski.
Teiseks, mõõdukas alkoholi tarbimine vähendab riski haigestuda erinevatesse vähiliikidesse.
Kolmandaks, regulaarne füüsiline aktiivsus, näiteks igapäevane 30-minutiline liikumine, aitab ennetada rinna-, neeru- ja käärsoolevähki.
Neljandaks, tasakaalustatud toitumine, milles on rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning kiudaineid, aitab vähendada soole- ja maovähi riski.
Viies soovitus on hoida kehakaalu kontrolli all, kuna ülekaal suurendab mitmete vähiliikide riski.
Kuuendaks, nahka tuleks kaitsta liigse päikesekiirguse eest, kasutades päikesekaitsekreemi ja vältides solaariumi.
Lõpuks, vaktsineerimine teatud nakkushaiguste vastu, näiteks B-hepatiidi ning papilloomviiruse vastu, aitab ennetada vähki, mida need infektsioonid võivad põhjustada.
Ennetamine
Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit.
Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega.
Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.
Eesti Vähiliidu mammograafiabuss, naha – ja eesnäärmevähi diagnoosikabinetid sõidavad mööda Eestit ja aitavad inimestel ennetada ja varakult avastada vähki.
Alates 2025. aastast hakkab sõitma uus mobiilne kompuutertomograaf mööda Eestit, mis võimaldabkopsuvähi avastamist väga varajases etapis.
Elukindlustus koos kriitiliste haiguste kaitsega: tugivõimalus vähi- ja muude raske haiguse diagnooside korral.
Mis on kasvaja markerid?
Kasvajamarkerid on ained, mida toodavad nii keha enda terved kui ka kasvajarakud. Suurem osa kasvajamarkeritest on valgud. Haiguste korral nende ainete tootmine suureneb ja seda suurenemist võivad põhjustada kasvajad või kõigi markerite puhul ka teised haigused. See teeb kasvajamarkerite kasutamise keerukaks ja oht tulemust valesti tõlgendada on suur.
Kasvajamarkereid ei tohiks segi ajada geneetiliste vähimarkeritega, mis on mõeldud vähiriski hindamiseks, mitte konkreetse kasvaja diagnoosimiseks ja ravitulemuse hindamiseks. Selles artiklis peame silmas kasvajamarkereid kitsamas mõttes ehk markerite nagu CEA, CA 15-3, CA 125, CA 19-9, CA 72-4, HE4, SCC, CgA, PSA, S100, NSE kasutamist.
Milleks kasvaja markereid kasutatakse?
Kasvajamarkereid kasutavad eeskätt kasvajate raviga tegelevad arstid ravitulemuse hindamiseks ja kasvajate taastekke avastamiseks. Kasvajamarkereid saab teatud juhtudel kasutada ka kasvajate diagnoosimisel, sest ta võib arstile anda lisainformatsiooni koos teiste patsiendi uuringutulemustega.
Kuid kunagi ei otsusta lõplikku diagnoosi kasvajamarkeri väärtus.
Kas suurenenud kasvajamarkeri väärtus viitab alati kasvajale?
Ei, kindlasti mitte. Kasvajamarkerite numbrilisi väärtusi võivad suurendada mitmed teised haigused, näiteks neeru-ja maksapuudulikkus, mitmed nakkushaigused, mitmesugused põletikud, reumatoloogilised haigused, aga põhjuseks võib olla ka rasedus, suitsetamine või viga vereproovi võtmisel.
Mul on diagnoositud pahaloomuline kasvaja ja minu arst jägib regulaarselt teatud kasvajamarkeite väärtusi. Kui suur peaks olema muutus kasvajamarkeri väärtuses, et hinnata haiguse taandumist või halvenemist?
Mõneühikulist kasvajamarkeri numbrilise väärtuse suurenemist või vähenemist ei saa pidada haiguse paranemiseks või halvenemiseks. Kasvajamarkerite hulka ei mõjuta mäletatavasti mitte ainult kasvaja, vaid ka mitmed muud organismi seisundid ja teised haigused. Samuti ei pruugi erinevates laborites määratud kasvajamarkerite tulemused olla sarnased, kuna laborid kasutavad erinevaid uuringumeetodeid. Seetõttu on oluline, et kasvajamarkerite tulemusi hindaks arst, kes on teie seniste ravitulemustega kursis. See arst võib olla nii onkoloog, teine eriarst või oma perearst.
Kas mul võib ikkagi olla kasvaja, kui kõik kasvajamarkerid on normi piirides?
Kahjuks küll, normi piires olevad kasvajamarkerite väärtused ei välista kasvaja võimalust. Enamik kasvajamarkereid eksivad just seal, kus me kõige rohkem nende abi ootaksime: nad ei reageeri varases staadiumis oleva kasvaja korral.
Puudub kasvajamarker, mis näitaks ükskõik millise pahaloomulise haiguse olemasolu organismis. Iga kasvaja käitub erinevalt ja nende olemasolu eitamiseks on vaja teha erinevaid uuringuid, millest laboriuuringud moodustavad vaid väikese osa.
Kas geeniuuringud annavad mulle suurema kindluse, et mul vähki ei ole?
Kahjuks mitte. Geneetilised uuringud võimaldavad hinnata küll riski haigestuda erinevatesse kasvajatesse, kuid ei kinnita ega lükka ümber olemasoleva kasvaja võimalust. Testid valib ja tulemusi selgitab patsiendile geneetik, kelle poole võib pöörduda juhul, kui lähisugulastel on avastatud pahaloomuline kasvaja.
Kas laboriuuringutest ei ole üldse kasu, kui kahtlustan endal kasvajat ja pole veel arsti poole pöördunud?
On ikka. Aga nende normipärane leid ei peaks kedagi hoidma tagasi arsti poole pöördumast, kui näiteks on tekkinud seletamatud nahamuutused, valu, kehatemperatuuri tõus, kehakaalu vähenemine, kehale on tekkinud muhk või tihkem tükk, mida te varem pole märganud.
Laboriuuringutest võiks teha hematoloogilise uuringu, põletikunäitajad, settereaktsiooni, vastavalt kaebustele ka muid uuringuid. Kindlasti on laboriuuringutest rohkem kasu, kui need valida koos arstiga ja individuaalselt konkreetsest patsiendist lähtudes.
Kellelt võiksin küsida nõu, kui tahan teha laboriuuringuid, kuid ei oska neid ise valida?
Kindlasti tuleks sellisel juhul taotleda laboriarsti konsultatsiooni. Laboriarst omab teadmisi mitte ainult laboridiagnostika võimalustest, vaid haiguste diagnoosimisest ja ravist laiemalt. Ainult laboridiagnostikas pädeva laborispetsialisti nõuanne võib sellisel juhul ebapiisavaks osutuda. Vähikeskusi omavate piirkondlike haiglate juures on selline laboriarsti konsultatsiooni võimalus ka loodud.
Kelle poole võiksin pöörduda, kui laboriuuringutest ei piisa?
Esimene arst, kelle poole pöörduda on perearst. Perearst tegeleb kasvajakahtluse korral esmaste uuringute teostamise ja konsulteerimisega ning suunab patsiendi edasi, kui uuringutulemused selleks põhjuse annavad.
Kokkuvõtteks võib meeles pidada, et enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine aitavad kaasa kasvajate varasele diagnoosimisele, mis kindlasti võimaldab paremat ravitulemust. Kuid kasvajamarkerite määramine ilma üldise tervisliku seisundi hinnanguta võib viia ekslikule järeldusele ja tuua kaasa nii kasvajadiagnoosi hilinemist kui ka põhjendamatut vähihirmu seletamatult suurenenud markeri väärtuse tõttu.
Juhend käsitleb peamisi vähi riskitegureid, sealhulgas suitsetamist, ülekaalu ja rasvumist, ebatervislikku toitumist, alkoholi tarbimist, päikese käes viibimist, õhusaastet ning töökeskkonnas esinevaid vähkitekitavaid tegureid.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 1 – Mittesuitsetamine
Suitsetamine
Ära suitseta. Ära kasuta ühtegi tubakatoodet ega e-sigarette (veipimistooteid). Kui sa suitsetad, peaksid suitsetamisest loobuma.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 2 – Kokkupuude teiste inimeste tubakasuitsuga
Kokkupuude teiste inimeste tubakasuitsuga
Hoia oma kodu ja auto tubakasuitsust vabana.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 3 – Ülekaal ja rasvumine
Ülekaal ja rasvumine
Tegutse ülekaalu ja rasvumise vältimiseks või ohjamiseks:
- piira suure kalori-, suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toite;
- piira suure suhkrusisaldusega jooke. Joo peamiselt vett ja magustamata jooke;
- piira ülitöödeldud toitude tarbimist.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 4 – Kehaline aktiivsus
Kehaline aktiivsus
Ole igapäevaelus kehaliselt aktiivne. Piira istumisele kuluvat aega.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 5 – Toitumine
Toitumine
Söö igapäevaselt rohkelt täisteratooteid, köögivilju, kaunvilju ja puuvilju. Piira punase liha tarbimist ja väldi töödeldud liha.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 6 – Alkohol
Alkohol
Väldi alkohoolseid jooke.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 7 – Rinnaga toitmine
Rinnaga toitmine
Toida oma last rinnaga nii kaua kui võimalik.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 8 – Päikese käes viibimine
Päikese käes viibimine
Väldi liigset päikese käes viibimist, eriti laste puhul. Kasuta päikesekaitsevahendeid. Ära kasuta kunagi solaariume.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 9 – Töökeskkonna vähkitekitavad tegurid
Töökeskkonna vähkitekitavad tegurid
Uuri, millised vähkitekitavad tegurid võivad sinu töökeskkonnas esineda, ja nõua tööandjalt kaitset nende vastu. Järgi alati oma töökohal kehtivaid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 10 – Radoon siseruumides
Radoon siseruumides
Hangi teavet radoonitasemete kohta oma piirkonnas, kasutades kohalikku radoonikaarti. Vajaduse korral kasuta spetsialisti abi radoonitaseme mõõtmiseks oma kodus ja selle vähendamiseks.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 11 – Õhusaaste
Õhusaaste
Vähenda kokkupuudet õhusaastega, tehes järgmist:
- kasuta ühistransporti ning eelista auto asemel kõndimist või jalgrattasõitu;
- vali kõndimisel, jalgrattasõidul või treenimisel väiksema liikluskoormusega teed;
- hoia oma kodu suitsuvabana, vältides selliste materjalide nagu kivisüsi või puit põletamist;
- toeta õhukvaliteeti parandavaid poliitikameetmeid.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 12 – Vähkitekitavad nakkused
Vähkitekitavad nakkused
- Vaktsineeri tüdrukuid ja poisse B-hepatiidi viiruse ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vastavalt sinu riigis kehtivale soovituslikule vanusele.
- Osale B- ja C-hepatiidi viiruse, inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja Helicobacter pylori testimises ja ravis vastavalt sinu riigi soovitustele.
Euroopa vähivastase tegevusjuhendi soovitus 13 – Hormoonasendusravi
Hormoonasendusravi
Kui otsustad pärast põhjalikku arutelu oma perearsti või naistearstiga kasutada hormoonasendusravi (menopausi sümptomite leevendamiseks), piira selle kasutamist võimalikult lühikese ajani.
Osale oma riigis soovitatud organiseeritud vähi sõeluuringuprogrammides, sealhulgas:
- soolevähi sõeluuring;
- rinnavähi sõeluuring;
- emakakaelavähi sõeluuring;
- kopsuvähi sõeluuring.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
