Helista annetustelefonile 900 1004 (kõne hind 5 eurot)
Eesnäärmevähk 2018-05-16T12:21:18+00:00

Eesnäärmevähk

15-20% eesti 20-50 aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku.

Enam kui pooled üle 50-aastastest meestest kaebavad peamiselt eesnäärme healoomulisest suurenemisest (eesnäärme adenoomist) tingitud kusemishäirete üle.

Ühel mehel viiest-kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk.

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta.

Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb eesnäärmevähki. Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.

Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.

Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elulemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Riskitegurid

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent.

Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda.

Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada.

Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

Tunnused

Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta.

Sagedamini võivad tekkida kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis.

Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.

Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Diagnoosimine

Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiiiline antigeen) test.

Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatudvarases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.

PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.

Väga oluline on PSA taseme jälgimine eesnäärmevähi ravi järgselt!

2015. aasta lõpus koguti  ETV heategevusprogrammi „Jõulutunneli“ telefoniannetajate ja FoRevo Fondi abil kokku 312 628 eurot , mille eest ostis Eesti Vähiliit naha- ja eesnäärmevähi mobiilsed diagnoosikabinetid.  24. juunil 2016.a. andis vähiliit diagnoosikabinetid üle Tartu Ülikooli kliinikumile, kelle spetsialistid sõidavad kabinettidega mööda Eestit, et aidata kaasa vähi varasele avastamisele.

Eesnäärmevähi diagnoosikabineti vastuvõtud