Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:
Päikese- ja ultraviolettkiirgus
Rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti. (Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)
Ioniseeriv kiirgus – nt. radioaktiivne kiirgus
Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast.
Mitmesugused eelnevad nahahaigused
Nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.
Geneetilised muutused
Need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt. AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid).
Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained
Nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits).
