Podcastid

Kehaline aktiivsus on seotud väga paljude tervisekasudega. Kui palju peaks inimene päevas liikuma, millised on soovitused kehalise liikumise suurendamiseks. Juttu tuleb ka WHO soovitustest inimese kehaliste tegevuste suurendamiseks. Millised on aeroobsed liikumisvõimalused ja mida silmas pidada jõuharjutuste tegemisel. Vanusel pole tähtsust ja WHO on pakkunud liikumissoovitused nii vanemale elanikkonnale, puudega inimestele ja krooniliste haigustega inimestele. Saatesse on palutud Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma ja temaga räägib juttu saatejuht Stina Eilsen.

Räägime soolekasvajast. Saatesse on palutud Iraida, kellel aastaid tagasi diagnoositi soolevähk ja Regionaalhaigla onkokirurg dr Olav Tammik. Saatest saame teada, et soolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus on Eesti tõusuteel. Umbes kolmandik soolevähi juhtudest on tingitud geneetikast ja pool - elukeskkonna mõjudest. Soolevähk on ravitav ja saates osaleva Iraida sõnul elab ta peale ravi tavapärast elu. Dr Tammik rõhutab, et oluline on haigusele õigel ajal jälile saada. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Täna räägime HPV viirusest, ehk kergesti nakkavast viirusest, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Stuudiosse on palutud naistehaiguste keskuse juhataja
dr Piret Kaarde. Saates saame teada, miks on see viirus ohtlik ja kuidas on korraldatud vaktsineerimine. Peamiselt vaktsineeritakse noori ja haiguse sümptomid võivad avalduda alles aastate pärast, seetõttu on oluline nii noorte kui ka nende vanemate teadlikkus. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Tänases saates räägime maovähist. Stuudiosse on palutud Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse juht dr Olav Tammik. Maovähi varajases staadiumis on see hõlpsamini ravitav. Kaugemale arenenud maovähi puhul peab sekkuma kirurgiliselt. Maovähi peamisteks tekkepõhjusteks on ühekülgne toitumine ja soola ning säilivuseks töödeldud toiduainete liigne tarbimine.
Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Saates räägime naiste rinnavähist ja sõeluuringute tulemuslikkusest.
Saatekülaline dr. Riina Kütner.

Kopsuhaiguste päeva raames räägime teemal, kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Sellest vestleb Stina Eilsen Regionaalhaigla kopsuarsti dr. Liina Viksiga, kes on ka keskuse juhataja ning Regionaalhaiglas töötava medistsiiniõega Aive Tammikuga, kes tegeleb tubakast ja nikotiinist loobujate nõustamisega.

Meditsiinigeneetikast on saanud vähiravi lahutamatu osa. Aasta viimases „Tervisepooltunnis” on külaliseks Regionaalhaigla meditsiinigeneetik dr Laura Roht ja teemaks pärilike kasvajate teket põhjustavad geenimuutused. Millist rolli mängib geneetika vähiravis? Millistele inimestele oleks soovitatav teha geneetiline uuring, et välja selgitada vähki haigestumise tõenäosus? Millal tasub kaaluda rinnavähi riskist tulenevalt rindade profülaktilist eemaldamist? Kas rinnavähk ohustab ka mehi? Milline on Eesti geneetiliste uuringute tase võrreldes maailma tippudega?

Melanoom on ohtlik haigus, mis varajase avastamise korral on hästi ravitav. Saates räägib Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst dr Kadri Putnik sellest, kuidas melanoomi ära tunda, millised on tänapäevased ravivõimalused ja kui ohtlik ikkagi päevitamine on.

November on meeste tervise kuu. Vähiregistri andmetel registreeriti 2017. aastal Eestis 8779 uut vähi esmasjuhtu, neist 4425 meestel ja 4358 naistel. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk, mis moodustas 25% kõigist vähijuhtudest. Haiguse prognoos sõltub inimese vanusest, üldisest tervislikust seisundist ja kasvaja staadiumist haiguse diagnoosimisel. Algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Tänases saates räägime lähemalt eesnäärmevähi riskifaktoritest, diagnostikast ja tänapäeva ravivõimalustest. Meiega vestlevad Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk ja uroloog Margus Krabi.

Ilusate suveilmadega on taas võimalus päikest võtta ning D-vitamiini püüda, kuid kuidas teha seda oma tervist ohtu seadmata? Seekordses saates on külas naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen, kes räägib päikesega liialdamise ohtudest ja nahavähi ennetusesvõimalustest. “Praegu näeme kõiki neid härrasid ja prouasid, kes nõukogude ajal intensiivselt päevitasid, tulemas nahakahjustustega arsti juurde. Kas on neil mittemelanoomne nahavähk, basalioom või lamerakkvähk. Inimesed ei suuda tõsiselt võtta ohte, mis ilmnevad alles 30-40 aasta pärast,” märgib Eisen uues Tervisepooltunnis.

Revo Türk on 36-aastane Pärnu mees, kahe lapse ise, kellel veidi üle aasta tagasi diagnoositi maovähk. Tänaseks on Revo haiguse edukalt seljatanud ning õpib oma kogemusest inspireerituna Regionaalhaigla kogemusnõustajaks. Uues episoodis arutleme, kuidas toime tulla raskete uudistega ja säilitada võitlusvaimu. "Täna õpin kogemusnõustamist, sest leian, et tegu on olulise tööga, millest meil on paraku puudus. Kogemusnõustaja on ikkagi inimene, kes saab enda läbielatu varal jagada nõu ja mõtteid. Ent ta ei ole kindlasti inimene, kes veenab alternatiivmeditsiini kasutama ja kallutab patsienti raviarsti loodud plaanist kõrvale. Raviplaani tuleb järgida ja sellesse tuleb uskuda. Kogemusnõustamise protsess näeb ette, et me arutame abivajajaga eesootavaid etappe ja leiame arutelu vormis vastuseid. Mina saan toetuda enda loole ja sellele, mis mind aitas," nendib Türk.

Tänane saade on pisut erinev, sest vestleme mitte arsti, vaid patsiendiga. Meil on külas Revo Türk, 36-aastane kahe lapse isa Pärnust. Veidi üle aasta tagasi diagnoositi tal maovähk ning olles haigusega võidelnud, tahab Revo nüüd oma kogemusi, nõuandeid ja toetust teiste inimestega jagada. Seetõttu ongi Revo otsustanud õppida Regionaalhaiglas kogemusnõustajaks.

Saates on külas Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst dr Tiit Suuroja, kellega vestleme kaasaegse vähiravi teemal.
"Jättes kõrvale asjad, mida inimene muuta ei saa - pärilik faktor, geneetiline struktuur- siis olen nõus, et elutervemad indiviidid, kes magavad piisavalt, tegelevad spordiga, söövad hästi ja ei suitseta, on väiksema riskiga. Kusjuures võib väita, et veerand kuni kolmandik maailma vähijuhtumitest oleks olemata, kui poleks suitsetamist.
Tihti küsivad ka patsiendid nõu, mida saaks teha, et vältida vähki? Ühte faktorit ei saagi välja tuua, sest kõik sõltub elustiilist. Seda aga ei ole alati kerge muuta," nendib Suuroja.

Täna räägime Regionaalhaigla ülemarst-keskuse juhataja Pille Sillastega palliatiivravist. "Palliatiivravi mõiste tuleb ladina keele sõnast pallio, mis tähendab “kaitset, kaitsmist” ning käsitleb haiget kui tervikut, erinevalt aktiivravist, mille tegevus on suunatud konkreetsele haigusele või organile. Palliatiivravis on oluline ka terve inimene oma maailmavaate, sotsiaalse, psühholoogilise ja emotsionaalse poolega. See on meeskondlik tegevus, kus me püüame haiget igakülgselt toetada, et ta suudaks peale haigestumist veel pikalt ja kvaliteetselt elada," avab mõistet Pille Sillaste.

Tervisepooltunnis on külas onkoloog-ülemarst Dr Helis Pokker. Viiendas episoodis avame personaalmeditsiini põnevat maailma.

Tervisepooltunni neljandas saates jätkame movembri lainel. Käesolevas episoodis räägime Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarsti Dr Helis Pokkeriga eesnäärmevähist.

Tervisepooltunni kolmandas episoodis keskendume seoses movembri saabumisega just meeste tervisele ja räägime Regionaalhaigla onkoloog-ülemarsti Dr Helis Pokkeriga munandivähist.

Seekordses episoodis vestleme Regionaalhaigla onkokirurg Olav Tammikuga, kelle puhul on tegemist kogenud kirurgiga. Kui palju on Eestis inimesi, kes vajavad onkoloogilist kirurgilist sekkumist? Kas ja kui palju on selliseid juhtumeid, kus ilma igasuguste kaebusteta on haigus päris tõsine? Millistest innovaatilistest ravimeetoditest on Olav lugenud või konverentsidel kuulnud, mis kohe-kohe peaksid ka meile jõudma? Lisaks nende küsimuste vastustele saab kuulaja nõuandeid, kuidas inimesed saaksid ise olla teadlikumad ja avastada kasvaja juba varajases staadiumis. Head kuulamist!

Ümberringi vaadates jääb justkui tunne, et e-sigarettide tarvitamine on viimaste aastate jooksul tõusnud – tihti näeme veipivaid inimesi bussiootepaviljonides, kaubanduskeskustes või autoroolis. Inimeste arvamused või teadlikkus e-sigarettide suitsetamise kahjulikkusest on varieeruv. Samuti on murettekitav noorte huvi uute nikotiinitoodete vastu. Niisiis avame seekordses Tervisekassa taskuhäälingu episoodis e-sigarettide suitsetamisega seotud arusaamu ja müüte.

Sel korral on meil saates külas Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Tiina Kuusik. Tema kõrval aitab e-sigarettide tarvitamise ja sõltuvusega seotud teemasid avada superviseeritav pereterapeut ja Tallinna Reaalkooli koolipsühholoog Olle Selliov. Koos arutleme e-sigarettidega kaasnevate mõjude ja tagajärgede üle nii noore vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

Aastatuhandeid on alkoholi kasutatud meelte lahutamiseks, stressiraviks ja sotsiaalseks „õlituseks“. Vähem on aga räägitud sellest, kuidas alkohol võib soodustada vähi teket: kahjuks on vaid nulltolerants see, mis selle riski täielikult kaotab. Tervise Arengu Instituut (TAI) saatis saatesse uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli ning epidemioloogi ja biostatistika teaduri Keiu Paapsi. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.

Mai on rinnavähi teadlikkuse kuu. Seetõttu võetakse Tervisekassa taskuhäälingu selles episoodis fookusesse sõeluuringud.

Külas on julge ja inspireeriv naine Tiina Mitt, kes jagab oma rinnavähi seljatamise lugu ja kogenud onkoloog ning Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna juht dr Kristiina Ojamaa. Saadet juhib Epp Kõuhkna.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp teab, ettasakaalustatud ja tervislikku toitumist pole võimalik asendada purgivitamiinidega ega erimenüü jälgimisega. Kõik inimesed tõesti ei saa vajalikke toitaineid õiges koguses toidust kätte, näiteks vananedes imendumise ja seedumise protsessid aeglustuvad ega ole nii tõhusad. Eakad peaksid võtma kindlasti D-vitamiini, mida ei saa enam kui 65-aastased Eesti elanikud piisavalt isegi tasakaalustatud toidulaua puhul. Talveperioodil on D-vitamiin tegelikult ainus vitamiin, mida võiksid lisaks võtta kõik, vanusest sõltumata ja ka arstipoolse soovituseta. Toidulisandite võtmine üldiselt peaks aga olema hoolikalt läbi mõeldud ja põhjendatud. "Mingit vajadust näiteks igaks juhuks C-vitamiini lisaks söömisel ei ole," kinnitab dr Lepp. Mõistlikum on toidulisanditele kuluva raha eest osta kvaliteetset toitu ja neid toiduaineid, millest on tervisele tõesti kasu.

Millega tuleb arvestada inimesel, kui läheneb tema elu lõpp? Milliseid otsuseid peavad tegema ja teevad tema ise või ta lähedased? Kas me oskame ja tahame elu lõppemisega leppida ning toime tulla, mida selleks teha võiks? Mis on palliatiivravi? Neile küsimustele vastavad Maalehe taskuhäälingus Tervist! Tartu ülikooli eetikaõppejõud dr Katrin Elmet ja hingehoidja Naatan Haamer.

Suvel avaldatud terviseuuringu järgi arvavad mehed ise, et nende tervis on päris OK. Tegelikult esineb neist suurel osal siiski tõsiseid terviseriske. Vaid 28% neist normaalkaalus. Vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest. Androloog Margus Punab nentis, et tervisemurede hulk tuli isegi tema jaoks üllatusena ja toob esile ennetava tervisekultuuri puudumise. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm ütles, et paljud mehed maadlevad liigse kehakaaluga, see avab ukse paljudele terviseprobleemidele, alates südame-veresoonkonna haigustest, diabeedist ja lõpetades erektsioonihäiretega. Meestearstid rõhutavad, et oma tervist tuleks kontrollida palju varem, kui tervisemured juba tunda annavad. Paljusid probleeme saab leevendada või sootuks kõrvaldada ka elustiili muutes.

Millest võiks koosneda meie toidulaud, kui soovime elada tervena ja oma keha eest igati hoolt kanda? Toitumisterapeut Annely Soots soovitab igapäevaselt viite toidukorda, milles oleks esindatud kõik toidugrupid. Loomse toidu armastajad võiksid lisada oma toidusedelisse köögivilju ning kõik inimesed eelistada valmistoidule omavalmistatud roogi. Ka suhkur ja rasvained on meie menüüs vajalikud, aga neid tuleks tarbida mõõdukamalt.

Efektiivne rinnavähiennetus saab alguse lihtsatest asjadest. Tähtis on nii kodune enesevaatlus kui see, et haigekassa rahastatud sõeluuringul kindlasti osaletaks.

Igal aastal sureb Eestis kopsuvähki 485 meest ja 175 naist. Meestel on kopsuvähk ülekaalukalt kõige sagedasem vähisurma põhjus, naistel sageduselt kolmas, soole- ja rinnavähi järel. Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida - kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud sellest loobuksid.

Kui tänaval või muus avalikus kohas ringi vaadata, siis on normaalkaalus eakat märgata suhteliselt keeruline. Pigem jäävad silma üle- ja alakaalulised inimesed. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus väheneb pidevalt, pensioniikka jõudnutel on see võrreldes keskealistega aga juba tunduvalt väiksem. Selle lihtsa tõsiasja eiramine viib kergesti ülekaalu tekkele. Väga oluline on liikumine ning vanus, mis on siiski vaid number, sellele piiranguid ei sea.

Toitumise ja seedesüsteemi kohta on kirjutatud väga palju raamatuid ning paljude autorite lemmiklause on "Sa oled see, mida sööd". Paraku pole see kaugeltki kogu tõde. Väga oluline on see, mida organism söödud toidust omastab ja kuidas jäägid kehast väljutab. Ning paljudes raamatutes ei kirjutata sellisest olulisest seedesüsteemiga seotud ainest nagu serotoniin.

„Ma ei osanud mitte midagi kahtlustada. Ühtki haigusele viitavat kaebust polnud, tundsin ennast täiesti tervena,” rääkis hiljuti jämesoolevähi diagnoosi saanud inimene, kelle haigus selgus just selle lihtsa testi tulemusel.

Eestis avastatakse igal aastal umbes 750 uut rinnavähijuhtu naistel ja 3-4 meestel, rinnavähki haigestub elu jooksul iga kaheksas naine. Ligi pooled juhtudest avastatakse kaugelearenenuna, kuigi varajase avastamise võimalused on olemas. Mida teha, et inimesed õigel ajal arsti juurde jõuaksid?

Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini esinev vähivorm. Kuigi see areneb väga aelgaselt, ei jõua kõik mehed ikkagi õigel ajal arsti juurde. Kas eesnäärmehaigused, eriti vähk, on seotud hirmuga kusepidamatuse ja ekrektsioonhäire ees?

Juhul, kui Eesti Haigekassa ravikindlustuse vahenditest vähiravikulusid ei tasu, on olemas veel üks õlekõrs - vähiravifond "Kingitud elu". Fondi asutaja ja eestvedaja Toivo Tänavsuu selgitab, millistel tingimustel on karmi diagnoosi saanud inimestel võimalik neile elupäevi kinkiva ravi rahastamiseks abi saada.

???? Tänases TerviseTasku eriosas jagab üks meie armsatest Kadridest koos särava ja positiivse Brittaga oma lugu ja kogemust nahavähi avastamisest ning ravist.

???? Hea uudis! Saate eetrisse jõudmise ajaks on Britta saanud kinnituse, et tema viimane histoloogia näitas puhtaid tulemusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumis asub palliatiivravi osakond, mis on mõeldud täiskasvanud patsiendile, kellel on diagnoositud progresseeruv elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav haigus ning kelle seisund on halvenenud põhihaiguse või kaasuva haiguse ägenemise tõttu. Palliatiivravi meeskond on valmis abistama patsienti kogu haiguse vältel alates diagnoosi saamisest kuni elu lõpuni, pakkudes talle meditsiinilist, psühholoogilist, sotsiaalset ja vaimset tuge ning nõustades ka patsiendi lähedast.
Osakonnas on ka hospiits, mis keskendub kaugelearenenud, raske haiguse all kannatava inimese ja tema lähedase elukvaliteedile. Võimalikult täisväärtuslikuks eluks pakub hospiits kaastundlikku hooldust, tagades patsiendile rahu, mugavuse ja väärikuse.
Sellest kõigest lähemalt räägime palliatiivravi osakonnajuhi ja arst-õppejõu Heli Taro ja õde Svetlana Gromovaga. ⁠

Saadet juhib Katri Udso.

Surm on miski, millest tihtilugu raske mõelda ja rääkida, kuid ometigi on see elu osa. Kuidas leevendatakse raskelt haige inimeste vaevusi ja kuidas toetatakse elu lõpusirgel nii haiget kui ka tema lähedasi?
Tänases saates räägime palliatiivravist ja hospiitsist. Saates on külas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastus- ja palliatiivravi kliiniku ülemarst ja keskuse juhataja Jelena Leibur, osakonna õendusjuht Sirly Lahi ja Medendi OÜ õde Aina Saarma.

Saadet juhib Merileid Kütt.

TerviseTasku saates on külas SA Hille Tänavsuu Vähiravifond 'Kingitud Elu' asutaja ja juhatuse liige ning arstitudeng Toivo Tänavsuu.
Kuidas fondil läheb ja kes abi saavad?
Sellest saates räägimegi.

Saatejuht on Olav Kersen.

Tervis Plussi taskuhäälingu saates räägib muusik ja finantsvaldkonnas tegutsev Mattias Mustonen, kuidas kümne aasta eest tehtud otsus loobuda alkoholist muutis elu lihtsamaks, miks kuuldeaparaat ei ole midagi, mida varjata, ning kuidas lohesurfist on saanud tema jaoks füüsiline ja emotsionaalne maandus. Vestlust juhib Kadi Jaanisoo-Kuld.

„Kirurg imestas, kuidas ma kasvaja nii ruttu avastasin,“ räägib ettevõtja Monika Vichmann õnnelikust juhusest. Kontrolli mineku põhjuseks oli olnud rinnast leitud herneterasuurune mügarik. Ummistunud piimanäärme taga oli peidus aga halvaloomuline kasvaja. Tol hetkel oli ta 43aastane ja noorim laps veel pisike.

Monika on kogu elu olnud terviseteadlik – teinud sporti ja söönud tervislikult. Oma rindu on ta käinud kontrollimas alates 35. eluaastast iga kahe aasta tagant. Seega tundub, justkui kõik sai tehtud.

Neli kuud tagasi läks eetrisse taskuhäälingu „Onkoloogika“ esimene saade. Eesti esimene onkoloogiateemaline taskuhäälingusari, mida juhivad kaks IV staadiumi vähipatsienti – Kristel Leif ja Pille Retter.
Käesolevas kümnendas saates tõmmatakse suveks esimene podcast’i hooaeg kokku ja vaadatakse tehtule tagasi. Saatejuhid avavad „Onkoloogika“ kogukonna tegemiste telgitaguseid, jagavad rõõme ja muresid.

„Onkoloogika“ taskuhäälingusaates vestlevad saatejuhid Kristel Leif ja Pille Retter saatekülalise perearst Le Vallikiviga elulisest pöördepunktist, mil arstist sai haruldase vähidiagnoosiga patsient.

Seitse aastat tagasi tabas kõrgelt hinnatud, Eesti Aasta Arsti tiitliga pärjatud perearst Le Vallikivi eluhoop. Vähidiagnoos, mille nimegi raske hääldada – gastrointestinaalne stroomatuumor (GIST), oli pesa teinud tema kehasse. Le sõnul on kasvaja käitunud täpselt nõnda, nagu keegi poleks antud vähitüübi puhul oodanud – ebatüüpiliselt metasteerunud ning lükanud ümber kõik senised ravivastused. „Mu haigus on käitunud täiesti tavatult“, ütleb Le. „Arstid õpivad minu haigusloos koos minuga.“

Kuula saatest kuidas navigeerib arst meditsiinisüsteemis, sattudes patsiendi rolli. Kuidas ratsionaalsus vajab enda kõrvale ka irratsionaalsust, tuues kaasa sügavama inimliku tähenduse.

Enesemuutus on üks keerulisemaid väljakutseid, mis nõuab inimese ajutöö, harjumuste ja identiteedi sügavamat ümberkujundamist. Samas võib see protsess olla sügavalt vabastav ja elumuutev, viies inimest enda tõelisele olemusele lähemale. Onkoloogika taskuhäälingusaates arutlevad saatejuhid Pille Retter ja Kristel Leif koos somaatilise enesejuhtimise coach’i Sandra Palmiga muutuste keerukusest inimese elus.

Inimese elustiil on see, mis paljuski määrab tema elukvaliteedi ja eluea pikkuse. Teoorias ollakse paljuski targad, kuid parktikasse ehk igapäevaellu see tarkus sageli kanda ei kinnita. „Onkoloogika“ taskuhäälingusaates arutlevad saatejuhid Pille Retter ja Kristel Leif koos Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Keiu Paapsiga elustiili üle enne ja pärast vähidiagnoosi ning selle mõjust vähi tekkele ja diagnoosijärgsele elulemusele.

Kuula saates üsnagi kirglikuks muutunud aruteludes, kuidas elustiili muutmine on midagi palju enamat kui lihtsalt teadmine ja soov paremini elada. Kas elustiili muutmiseks piisab vaid tahtejõust? Kuidas mõjutavad meid ja tulevasi põlvkondi ühiskonnas juurdunud harjumused, hoiakud, uskumused?

Onkoloogi amet nõuab otsekohesust, ausust ja ilustamata keerukate teemade käsitlust. Seetõttu ringlevad müüdid, et onkoloogid on kalgid ja robotlikud. Onkoloogika taskuhäälingu kuuendas saates heidavad saatejuhid Kristel Leif ja Pille Retter koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi Kadri Putnikuga pilgu onkoloogi kui inimese hingeellu.

„Kui patsient saab raske diagnoosi, siis juba raviteekonna algusest võiks tal olla abiks psühholoog, hingehoidja või sotsiaaltöötaja,“ leiab Põhja-Eesti regionaalhaigla psühholoog Inna Narro taskuhäälingus „Onkoloogika.“ Saatejuhid Kristel Leif ja Pille Retter tunnevad, et neil oli sellisest pehmest maandumisest keerulise teekonna alguses väga puudus.

Kuula saatest pikemalt, kuidas toime tulla erinevate emotsioonide, ka vihaga; kuidas hoida tasakaalus kontrollivajadust ning usaldust arstide ja ravi suhtes. Sisukas vestluses võetakse üksipulgi lahti vähidiagnoosiga kaasnevad hirmud ja vaimse tervise mured.

Vähidiagnoos räsib inimese nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Väga keerukatel eluhetkedel on inimlik otsida edulugusid ja eeskujusid, mille najal iseennast aidata. Fookused pöörduvad edujanule ning lootused asetatakse endast väljapoole. Kristel ja Pille teavad oma kogemusest, et edulugude taga on tavalised inimesed oma heade ja halbade päevade ning sisemiste heitlustega.

Pikaaegne haigus on elumuutev kogemus, mis tõstatab lisaks terviseküsimustele ka olulisi tööeluga seotud dilemmasid. Kas minna tagasi tööle? Kas teha karjääripööre? Kuidas tulla toime finantsiliselt ja milliseid tugiteenuseid pakub riik? Nendel teemadel vestlesid Onkoloogika taskuhäälingu saates Pille Retter, Kristel Leif ning Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer Kull.

Taskuhäälingusaate „Onkoloogika“ teises osas arutlevad saatejuhid, kuidas vähipatsiendid ja nende lähedased haigusega toime tulevad. Kristel Leifi ja Pille Retteriga on stuudios ka „Onkoloogika: räägime vähist“ kogukonna kolmas algataja Tarmo Seliste.

Tarmo jagab oma lugu sellest, kuidas ta teismelisena kaotas oma venna leukeemia ning hiljem isa maksavähi tõttu. „See oli kohutav šokk nii mulle kui ka mu vanematele, aga noorena ei osanud ma seda kuidagi väljendada. Lein jäi tegelikult läbi elamata,“ räägib ta, et selle valuga tuleb varem või hiljem ikkagi tegeleda.

Mis tunne on saada noore naisena vähidiagnoos? Kas elu muutub hetkega või on võimalik vanaviisi jätkata? Kuidas leida jõudu ja lootust olukorras, kus tulevik on ebakindel? “Onkoloogika” on uus ja sügavalt isiklik podcast, kus Kristel Leif ja Pille Retter, kaks IV staadiumi vähigadiagnoosiga naist, räägivad oma loo – ausalt, ilustamata, ent siiski elule ja lootusele keskendudes.

Podcasti esimeses osas tutvume saatejuhtidega ja kuuleme nende teekonna algusest – hetkest, mil nad said oma diagnoosi. Mis toimub inimese peas ja südames, kui arst teatab midagi, mida keegi kuulda ei taha? Kuidas nad on selle teadmisega edasi elanud ning milliseid muutusi see nende elus kaasa on toonud? Kristel ja Pille ei hoia end tagasi – nad räägivad nii hirmudest ja valust kui ka üllatavast kergusest ja huumorist, mis vahel just kõige raskematel hetkedel esile tuleb.

Lisaks isiklikele lugudele toob “Onkoloogika” kuulajateni ka valdkonna ekspertide teadmised ja teiste kaasteeliste kogemused. Saade ei ole ainult vähipatsientidele – see on kõigile, keda puudutab elu, tervis ja inimlik tugevus.

EPIKoja taskuhäälingu järjekordses osas on saatejuht Jakob Rosinal külas SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud.
EPIKoda on aastast 2017 pakkunud koostöös SA Õigusteenuste Bürooga Justiitsministeeriumi rahastatud tasuta õigusnõustamise teenust puuetega inimestele.
Millised on puuetega inimeste peamised õigusalased probleemid ja millist abi saab SA Õigusteenuste Büroo neile pakkuda- sellest kõigest saates juttu tulebki.

Mis tegelikult toimub EPIKoja nõustamisteenuse raames? Saladuskatet kergitab EPIKoja taskuhäälingu saatejuht Jakob Rosin koos nõustaja Kristi Rekandi ning nõustamisteenuse kliendi Kerti Kollom-Seidelbergiga.
Elu mõne erivajadusega ei ole just lihtne mitte ainult seepärast, et meid ümbritsev maailm ei kipu kõige ligipääsetavam olema, vaid ka seepärast, et meie teele on püstitatud terve kadalipp bürokraatilisi takistusi. Kuidas selles juriidilises maailmas orienteeruda ning kuidas probleeme lahendada, kui ise ei saa hakkama?

EPIKoda pakub tasuta nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem abivajajatele.

Nõustamine toimub ainult eelregistreerimise alusel, soovijatel palume helistada 671 5909 või saata e-kiri aadressile noustaja@epikoda.ee

Kesk-Eesti Tre Raadio saate „Head uudised” külaliseks 15. oktoobril oli rinnavähi seljatanud kogemusnõustaja Merike Värik. Kuus aastat tagasi avastati Merikesel rinnavähk, talle tehti operatsioon, keemiaravi, veel üks operatsioon, taastamine ning kõik sellele järgnev. Rasked haigused tabavad inimesi alati ootamatult ning esimene teadasaamine on igaühele šokk. Seetõttu on võib paista valgusena tunneli lõpus kellegi lugu, kes on sellel raskel teel olnud ning sealt elusana naasnud. Merike Värik on võtnud missiooniks jagada enda lugu ning kogemusi.

Heade uudiste saate külaline on psühholoog, 44 aastat õpetajana ja 25 aastat õppejõuna töötanud Toivo Niiberg, kes on andnud autori või kaasautorina välja üle saja raamatu. Toivol on peagi ilmumas raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”, kuhu ta on kokku kogunud endale loengutes ja seminarides esitatud kõige sagedasemad küsimused ja vastused neile.

Kesk-Eesti Tre Raadio saate “Head uudised” külaliseks 10. juunil oli toitumisterapeut ja toitumisnõustaja Triin Terasmaa. Triin aitab toitumisteraapia abil toetada ainevahetust looduslike vahenditega, mis aitavad toime tulla haigustega. Ta soovib muuta inimeste ettekujutust sellest, mis tähendab olla terve ning mida ise selleks saab ära teha. Tema motoks on, et tervelt elamise alus on tervislik toitumine ja eluviis.

Kesk-Eesti Tre Raadio saate „ Head uudised” külaliseks 11. märtsil oli kliiniline toitumisterapeut Maarja Lember. Maarja Lember, kes töötab Tallinna Lastehaiglas ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning pakub toitumiscoaching’ut Health Clinicus.

Kesk-Eesti Tre Raadio saate „ Head uudised” külaliseks 28. jaanuaril oli Rahva Raamatu kirjastuse juht Rain Siemer, keda võib nimetada tõeliseks raamatukangelaseks. Rain on ka ise välja andnud raamatuid, näiteks “Mõnusad mõistulood”, kust leiab valiku mõistulugusid, mis liigutavad südamepõhjani ja panevad mõtlema. Oma raskest haigusest võitusaamisest on ta kirjutanud raamatu “Elus”. Tema kirg raamatute vastu ning panus täita eestlaste lugemishuvi on hindamatu.

"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.

Kuidas günekoloogilise kasvaja lõikusi tänapäeval tehakse ja miks dr. Saaron ei ütle patsiendile vähidiagnoosi mitte kunagi reedel ega enne jõule, sellest räägib ta laupäeval "Kajaloodis". Kaja Kärner kuulab ja küsib.

Täna on ülemaailme vähipäev. Keerulisest haigusest ja ravist kõneleb Eesti vähiliidu president ja PERH-i onkoloog-ülemarst dr Vahur Valvere.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime rinnavähist. Kuidas aitab sõeluuringus osalemine rinnavähki varakult avastada? Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla rinnakeskuse juhataja dr Gabor Szirko. Saatejuht on Ingela Virkus.

Räägime sel korral rinnavähist ning selle varajase avastamise olulisusest. Miks rind valutab? Kas see on kasvaja sümptom? Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla rinnakeskuse juhataja dr Gabor Szirko. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime rinnavähist ja sõeluuringus osalemise olulisusest. Külas on Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime rinnavähist ja sõeluuringus osalemise olulisusest. Miks võib rinnavähk tekkida ka meestel ning kuivõrd on rinnavähi levik aastatega muutunud? Külas on Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime melanoomist. Külas on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst dr Kristi Abram. Küsib Ingela Virkus.

Räägime melanoomist. Külas on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst dr Kristi Abram. Küsib Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime nahavähist. Külas on Confido dermatoveneroloog ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president dr Pille Konno, kes selgitab, milline täna nahavähi ravi on ja kui efektiivne see on. Küsib Ingela Virkus.

Maikuu on melanoomi teadlikkuse kuu, mistõttu räägime ka meie nahavähist ja melanoomist. Külas on Confido dermatoveneroloog ning Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president dr Pille Konno, kes selgitab, milliseid muutusi oma nahal märgata tasuks ja kuidas siis käituda. Küsib Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime sellest, kuidas on füsioterapeudid abiks vähipatsientidele. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku füsioterapeudid Kristi Neeme ja Triin Jeršov. Küsib Ingela Virkus.

Seekord räägime sellest, kuidas on füsioterapeudid abiks vähipatsientidele. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku füsioterapeudid Kristi Neeme ja Triin Jeršov. Küsib Ingela Virkus.

Räägime soolevähist ja selle varajase avastamise olulisusest. Külas on Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiaosakonna üldkirurg-vanemarst dr Tiit Suuroja. Küsib Ingela Virkus.

Seekord räägime jämesoolevähist ja selle varajase avastamise olulisusest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Gastroenteroloogiakeskuse juhataja ja gastroenteroloog dr Peeter Kõiva. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime jämesoolevähist ja selle varajase avastamise olulisusest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Gastroenteroloogiakeskuse juhataja, gastroenteroloog dr Peeter Kõiva. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime emakakaelavähist ja selle varajase avastamise olulisusest, aga sellestki, kuidas aitab sellele kaasa mobiilne naistekabinet. Külas on günekoloogid Triin Kull ning Kati Sild. Saatejuht on Ingela Virkus.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime emakakaelavähist ja selle ennetamise ning varajase avastamise tähtsusest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistenõuandla osakonnajuhataja ja naistearst dr Külli Erlang. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime emakakaelavähist ja selle ennetamise ning varajase avastamise tähtsusest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistenõuandla osakonnajuhataja ja naistearst dr Külli Erlang. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime emakakaelavähist ja selle varajase avastamise olulisusest, aga sellestki, kuidas aitab sellele kaasa mobiilne naistekabinet. Külas on günekoloogid Triin Kull ning Kati Sild. Saatejuht on Ingela Virkus

Kas vähki on võimalik ennetada? Ja kui, siis kuidas? Neile ja teistele küsimustele vastab Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja ja onkoloog dr Elen Vettus. Küsib Ingela Virkus.

Jätkame meeste tervise kuul meeste tervisega. Seekord keskendume eesnäärmega seotud terviseprobleemidele. Kellel nende tekkeks suurem soodumus on ja millal minna uroloogi, millal meestearsti juurde? Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Uroloogiakeskuse juhataja ja uroloog ning Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Martin Kivi. Saatejuht on Ingela Virkus.

Räägime rinnavähist ja täpsemalt metastaatilisest ehk kaugele arenenud rinnavähist. Külas on Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Riina Kütner. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime melanoomist. Külas on Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst, dr Kadri Putnik, kes selgitab muuhulgas sedagi, et melanoom võib ka mujalt kui nahast alguse saada. Saatejuht on Ingela Virkus.

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral rinnavähist, mis on Eestis naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla rinnakeskuse juhataja dr Gabor Szirko. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime kopsuvähist ning sellest, kuidas ajaloo suurim annetus Eestis aitab kaasa selle varajasele avastamisele. Külas on Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere. Saatejuht on Ingela Virkus.

aates käsitleme uneprobleemidega sageli kaasnevaid raskusi, nagu stress, ärevus, öised ärkamised ja mõtete virvarr.
Tutvustame praktilisi tööriistu nende leevendamiseks – nn „une tööriistakasti“.

Selgitame, miks kiired lahendused, näiteks melatoniin või unerohud, ei pruugi olla pikaajaliselt tõhusad ning miks tasub keskenduda uneprobleemide algpõhjustele.

Arutleme saates selle üle, kuidas uni mõjutab meie ajutegevust, emotsioone, immuunsust ja igapäevast toimetulekut.

Saatekülaliseks on Timo Oja – praktik ja tunnustatud unevaldkonna koolitaja. Helle Tõnts saatejuhina jagab samuti oma kogemusi ja praktilisi nippe une parandamiseks.

Räägime une kvaliteedist ja selle seostest kronobioloogia, toitumise (sh õhtusöögi ajastuse ja koostise) ning õhtuste rutiinidega. Tähelepanu pöörame ka unekeskkonnale – valgusele (eriti sinisele valgusele), temperatuurile, CO₂ tasemele, helidele, voodipesule, patjadele ja madratsitele.

Jagame ka hulgaliselt praktilisi nippe ja abivahendeid, näiteks helide kasutamine, sinist valgust blokeerivad prillid ja eri tüüpi padjad – rõhutades samas, et kõik lahendused peavad olema individuaalselt sobivad.

Vähidiagnoos on pea alati ootamatu ja muudab hetkega elu.
Ning iga vähidiagnoosi taga on erinev lugu, milles on samas palju kattuvust ka teistega.

Räägime kuidas toime tulla, kui sinul või su lähedasel diagnoositakse pahaloomuline kasvaja.


Kuidas leida tuge ja jõudu hetkedel, mil seda väga vaja on?
Millised emotsionaalsed ja praktilised sammud aitavad uues reaalsuses navigeerida?

See on teema, millest sageli ei räägita.

Kuid kuidas see haigus mõjutab siiski lisaks kehale ka vaimu, suhteid ja igapäevaelu.

Kuula saadet ja saa teada, miks mõistmine ja toetav suhtluskultuur võivad olla kõige olulisemad ravimid sel keerulisel teekonnal.

???? Minu tänane külaline on Ritta Roosaar – särav ja tugev naine, kes jagab oma isiklikku lugu. Tema teekond toob esile vähiravi varjatud küljed, raskused ja ka selle ootamatu toe, mida võib leida nii iseendast kui teistest.