Info vähist

Vähk on kogu maailmas laialt levinud haigus, olles Eestis surmapõhjusena südame- ja veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub meil vähki ligikaudu 9 000 inimest. Umbes 30-40% nendest vähijuhtudest saaksime ära hoida või haigestumise riski oluliselt vähendada ja haiguse avaldumist edasi lükata oma eluviise tervislikumaks muutes. Haiguse varajasel avastamisel on aga paljud vähijuhud edukalt ravitavad. Vähiregistri andmetel esineb paikmeti Eestis enim naha-, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki. Kõrge on ka soolevähki haigestumus.

Inimese organism koosneb triljonitest rakkudest. Selles hiiglaslikus koosluses läheb rakkude uuenemisel aga aeg-ajalt paratamatult midagi viltu. Loodus on rakutuumas olevatele geenidele andnud kaasa väga erinevad ülesanded ja teatud geenidel on olemas kaitsemehhanism, mis aitab vigaseks muutunud rakud hävitada. Kui aga kahjustada saab nn kaitseülesandega geen, siis avanebki värav vähi tekkele ja arenemisele organismis.

Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Geenidega edasikantavat ehk nn pärilikku vähi esineb ca 5-10% kõigist vähijuhtudest. Kõigil teistel juhtudel tekib vähkkasvaja inimese eluajal erinevate riskifaktorite koosmõju tulemusena ja seda nimetatakse sporaadiliseks vähiks.

Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides hakkabki vähk arenema. Kuna vanemas eas organismi võime neid muutusi korrigeerida väheneneb, siis alates vanusest 50 eluaastat tõusebki vähki haigestumise risk oluliselt.

Loe rohkem

Vähipaikmed on vähikolded kehas, kust pahaloomuline kasvaja ehk vähk on saanud alguse ja hakkab arenema. See algkolle võib esineda mistahes elundis või koes ja sealt võivad vähirakud edasi levida teistesse kehaosadesse, moodustades uusi koldeid ehk metastaase.

2022. aastal jõudis vähihaigestumus tagasi pandeemiaeelsele tasemele, ulatudes ligi 9200 juhuni. Meestel kõige sagedamini diagnoositud eesnäärmevähk (1304 juhtu) moodustas meestel registreeritud vähkidest ligi 30%. Naiste seas registreeriti esmakordselt üle 900 rinnavähijuhu (932), mis moodustas neil registreeritud pahaloomulistest kasvajatest umbes viiendiku.
Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse suurenes vanusega – 33% kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75-aastastel inimestel. Nooremates vanuserühmades esines naistel vähki sagedamini kui meestel, kuid alates 55. eluaastast haigestusid mehed sagedamini kui naised.

Loe rohkem

Levinumate vähivormide varajane avastamine algab inimese enda otsusest teada ja teadvustada oma isiklikke riske. Vähktõve varane avastamine hõlmab endas teste ja uuringuid, mis aitavad leida vähkkasvaja nii vara kui võimalik. Alati tuleb meeles pidada, et paljud kasvajavormid on täielikult väljaravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt.

Olulisel kohal on sõeluuringutes osalemine. Sõeluuringu eesmärk on vähi ennetamine läbi vähieelsete seisundite avastamise ja ravi ning vähi avastamine võimalikult varajases staadiumis. Vähi varajane avastamine võimaldab omakorda alustada õigel ajal vajaliku vähivastase raviga. Varakult avastatud vähk on tervistavalt ravitav. Eesti Vähiliidul on vähieelsete seisundite ja vähi varajaseks avastamiseks neli mobiilset kabinetti, mis liiguvad üle Eesti, sealhulgas ka maapiirkondadesse, et kõik saaksid oma kodukoha lähedal sõeluuringus osaleda ja ka muid vajalikke sõeluuringuväliseid uuringuid teha.

Loe rohkem