Enne otsuste langetamist oma ravi osas võib patsient konsulteerida teise arstiga ehk võtta teisese arvamuse, mis annab patsiendile kindlustunde tehtud valiku osas ning vähendab ravivea tekkimise ohtu, kuna kahe arsti samase arvamuse puhul on eksimise võimalus väike. Pöördudes teise arsti vastuvõtule võtke kaasa oma haiguslugu.
Õigused
Vähipatsientidel, nagu kõigil patsientidel, on Eestis mitmed seaduslikud õigused, mis on kehtestatud selleks, et tagada neile hea tervishoiuteenuste kvaliteet ja inimväärikus.
Vajaminev ravi
Eestis ravikindlustatud inimeste vajamineva arstiabi kulud kaetakse Euroopa Liidus ja ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises Euroopa Liidu riigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Vajaminev arstiabi peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatavat ravi kestust ning tervishoiuteenuse olemust.
Plaaniline ravi
Eesti Tervisekassa kindlustatul on teatud kriteeriumite alusel õigus saada tervishoiuteenuseid välisriigis ning taotleda tervisekassalt nende eest nii rahalist kui ka
mitterahalist hüvitist. Eelloaga plaaniline ravi välisriigis on mõeldud kindlustatutele, kellele meditsiiniliselt näidustatud tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei ole Eestis võimalik osutada. Eelluba katab patsiendi meditsiinilised kulud.
Eelluba väljastatakse kahel alusel:
1. Ravikindlustuse seaduse §27 1 , lõige 1 alusel;
2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004, artikkel 20 alusel.
Plaanilise ravi eelluba ei ole vajalik juhul, kui soovitakse neid tervishoiuteenuseid, mida on patsiendil õigus saada haigekassa kulul ka Eestis, saada teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/24/EL ehk patsientide vaba liikumise direktiiv.
Šveitsis direktiiv 2011/24/EL ei kehti, mis tähendab, et Šveitsis ravikulusid ilma eelneva loata ei hüvitata.
Direktiivi alusel tervishoiuteenuseid saanutele hüvitatakse meditsiinilised kulud Eestis kehtivate tervishoiuteenuste hindade alusel. Välisriiki arstile pöördudes on vajalik pere- või eriarsti saatekiri samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
Täpsem informatsioon plaanilise ravi kohta välisriigis Eesti Haigekassa kodulehel:
Diagnoosi või ravi tõttu võib olla vajalik jääda haiguslehele. Haigushüvitis on riiklik rahaline toetus, mida makstakse töövõimetuslehe alusel, kui inimene ei saa ajutiselt oma töö- või teenistuskohustusi täita. Hüvitisele on õigus kindlustatud isikul – töötajal, teenistujal, võlaõigusliku lepingu alusel töötaval inimesel, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmel, füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) ning FIE abikaasal, kes osaleb ettevõtte tegevuses. Haigushüvitist saab taotleda näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.
Kui haiguse tõttu on töövõime püsivalt vähenenud, on inimesel õigus taotleda töövõimetoetust. Toetuse eesmärk on aidata igapäevaeluga toime tulla ja soodustada tööle naasmist. Vajadusel võib lisaks taotleda ka puude raskusastme tuvastamist, mis annab õiguse erinevatele lisatoetustele ja soodustustele (loe lisaks Sotsiaalkindlustusameti lehelt). Kohalik omavalitsus pakub samuti sotsiaal- ja tugiteenuseid, mille kohta saab täpsemat infot elukohajärgsest vallast või linnast (KOV koduleht või sotsiaalosakond).
Töövõimetoetusele on õigus osalise- või puuduva töövõimega inimesel. Alates 2018. aasta algusest hakkab kehtima täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele. Täiendavat ravimihüvitist saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). Hüvitis on abiks neile, kes kulutavad soodusravimite ostmiseks keskmisest rohkem raha. Näiteks inimesed, kes peavad kasutama kalleid ravimeid või kroonilised haiged, kes peavad ravimeid võtma pika aja jooksul või mitut ravimit korraga.
Sotsiaalkindlustusamet hüvitab riigi poolt inimeste igapäevase tegevusvõime säilitamiseks ja kahjustuste süvenemise ennetamiseks abivahendite ostmist ja üürimist.
Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui statsionaarselt.
Riiklik rehabilitatsioonisüsteem jaguneb sotsiaalseks, tööalaseks ja meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks.
Kui töötaja tervislik seisund ei võimalda tal tööülesandeid jätkata ning tööandjal ei ole võimalik pakkuda talle teist sobivat tööd, võib tööandja töölepingu erakorraliselt lõpetada töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel. Seda võib teha juhul, kui töötaja ei ole pikka aega (vähemalt neli kuud) terviseseisundi tõttu tulnud toime oma tööülesannete täitmisega ning töösuhte jätkamine ei ole enam mõlema poole huve arvestades võimalik.
Sellisel juhul on töötajal õigus saada Eesti Töötukassa kaudu töötuskindlustushüvitist ning vajadusel osaleda sobivatel koolitustel:
Eesti Töötukassa – töötuskindlustushüvitis.
Oluline teada: kui töötaja lõpetab töölepingu ise tervislikel põhjustel (TLS § 91 lg 3 alusel), siis töötuskindlustushüvitisele õigust ei teki.
Tööandja toetus on võtmetähtsusega
Tõsise diagnoosi korral jääb töötaja tavaliselt ravile ning võib vajadusel olla pikemalt töövõimetuslehel. Seda käsitletakse tavapärase haigusjuhuna ning töötaja saab töövõimetuslehel olles riiklikku hüvitist (loe lähemalt: Tervisekassa – haigushüvitis).
Kui tervis lubab, võib töötaja jätkata osakoormusega või teha kergemaid tööülesandeid. Seda arutatakse vastavalt töötaja enesetundele ning raviarsti või töötervishoiuarsti soovitustele. Töökeskkond on siin väga oluline – tolm, müra, kemikaalid, niiskus või vibratsioon võivad tervist oluliselt mõjutada.
Kuidas tööandja ja kollektiiv saavad toetada?
-
Küsi töötajalt endalt, millist tuge ta ootab.
-
Loo võimalus, et keegi kolleegidest hoiab temaga regulaarselt kontakti.
-
Paku praktilist abi (nt transpordi korraldamine, toidukorvi viimine).
-
Vajadusel kaalu rahalist tuge – see peab olema vabatahtlik ja delikaatselt korraldatud.
-
Võid võimaldada psühholoogilise nõustamise teenust nii töötajale kui ka meeskonnale.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri soovitused tööandjale vähipatsiendi toetamiseks:
-
Haigestumisest rääkimine.
Toeta ja suhtle mõistvalt. Arutage koos, kas ja kuidas töötaja soovib kolleege teavitada. Samuti on oluline läbi rääkida töökoormus, ülesannete jaotus, ajutine asendus ning seaduslikud õigused ja kohustused. NB! Töötajal on õigus privaatsusele – ta ei pea diagnoosi tööandjale avaldama, kui ta seda ei soovi. -
Raviperiood.
Selgita välja, millist tuge töötaja vajab ravi ajal, ja kuidas ta soovib kolleegidega suhelda. Hoidke kontakti ning hinnake regulaarselt tema vajadusi ja võimalusi. -
Tööle naasmise kavandamine.
Kaasa töötervishoiuarst, vahetu juht ja personaliosakond. Vajadusel kasuta ettevõtte tööle naasmise programme või loo individuaalne plaan, mis võib sisaldada füüsilist tegevust, psühholoogilist nõustamist ja töökoha kohandamist. -
Tööle naasmine.
Plaani järk-järguline tööle naasmise kava, mida töötajaga koos regulaarselt hinnata ja vajadusel kohandada. Kui töövõime on oluliselt vähenenud, tuleks koos töötervishoiuarsti ja personalitöötajaga kaaluda alternatiivseid lahendusi.
Vähi diagnoos ja ravi võivad mõjutada vaimset heaolu nii patsiendil kui ka lähedastel. Psühholoogiline tugi aitab tulla toime ärevuse, hirmude, väsimuse ja muutustega igapäevaelus.
Vähihaigel on õigus saada haiglas lisaks ravile ka psühholoogilist ja emotsionaalset tuge.
Kust abi saada?
1. Haigla tugi
Haiglas on vähihaigel lisaks ravile võimalus saada ka psühholoogilist ja emotsionaalset abi. Selleks võib haigla meeskonda kuuluda kliiniline psühholoog, psühhiaater, hingehoidja, sotsiaaltöötaja või onkoloogiaõde. Vajadusel pakub tuge ka palliatiivse ravi meeskond.
Kuidas tuge küsida?
-
Pööra esmalt oma raviarsti või osakonna õe poole ja ütle, et vajad psühholoogilist või emotsionaalset tuge.
-
Küsi vajadusel abi ka haigla registratuurist või infoletist – sealt suunatakse sind edasi õige spetsialisti juurde.
-
Hingehoidja pakub tuge hingeliste ja elumuutustega seotud küsimustes, olenemata usulisest taustast.
-
Sotsiaaltöötaja aitab lahendada igapäevaelu, töö või rahaliste raskustega seotud muresid ning suunab täiendavatele teenustele.
Abi küsimine on sinu õigus ning see on osa terviklikust ravist. Pöördu oma haiglaspetsialistide poole – raviarsti, osakonna õe või haigla registratuuri poole – ning ütle, et vajad psühholoogilist või emotsionaalset tuge. Vajadusel suunatakse sind kliinilise psühholoogi, hingehoidja või sotsiaaltöötaja juurde.
2. Eesti Vähiliit
-
-
Nõuandetelefon – tasuta tugi ja info patsiendile ning lähedastele.
-
E-nõustamine – tasuta kirjalik nõustamine tervise ja toimetuleku teemadel.
-
3. Kriisiabi
-
-
Eluliin – kriisiabi 24/7, tel 655 8088.
-
4. Tööandja tugi
Tööandja võib kokkuleppel korraldada või hüvitada psühholoogilise nõustamise (individuaalne või meeskonnale).
Soovitused
-
Abi küsimine on normaalne – varajane tugi vähendab koormust ja parandab toimetulekut.
-
Ütle lähedastele või tööandjale, millist tuge vajad (praktiline abi, kuulamine, info).
-
Kui sul on juba ravi- või perearst, räägi nendega ka vaimse tervise muredest – nad saavad suunata sobiva teenuseni.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
