Valuravi

Ehkki spetsialiste, kes raske haigega tegelevad, on palju, tekib siiski olukordi, kus kaugele arenenud vähiga patsient, keda vaevab kas pidev valu või tugevad valuhood, jääb justkui üksi ja abi ei oska otsida ei ta ise ega tema lähedased.

Ehkki mitmes Eesti linnas on olemas valukabinetid, sageli nende olemasolust ei teata. Samas peaks igal inimesel olema õigus elada väärikalt. Eriti oluline on aidata kaugele arenenud vähiga haiget nii, et ta jõuaks võimalikult valutult oma elu lõpuni.

Raskem on korraldada valuravi siis, kui patsient ei ole enam võimeline ise perearstikeskusesse või valukabinetti tulema.

Näiteks ei ole kaugele arenenud vähiga haige valuravi meil alati piisavalt hästi organiseeritud ja kõigile kättesaadav, kuigi üks patsiendi põhiõigustest on mitte tunda valu. Leevendamata valu halvendab nii haige kui ka kogu tema perekonna elukvaliteeti.

Vähivalu käsitletakse kroonilisena. Sellise valu alguse aeg on ebamäärane, valu toob kaasa tüsistusi ning tegelema peab nii põhjuse kui ka tüsistuste raviga. Omaette teema on aga vähihaigetel üsna sageli muret tekitav läbimurde- ehk löökvalu, mis põhjustab hirmu ja paanikat. Tegemist on ägeda algusega, lühikese kestusega (30 minutit kuni mõni tund) ja erineva iseloomuga valuga.

Loe rohkem infot

Valu on meil sageli alaravitud. See võib olla tingitud patsiendist, kes ei tunnista valu, keeldub edasisest ravist, kardab kõrvaltoimeid ja sõltuvusse jäämist või arvab, et valu käibki raske haigusega kaasas. Kõik arstid ei teadvusta valu probleemina või ei ole neil piisavalt teadmisi valuravist.

Turundus- ja kommunikatsioonibüroo ISP Factum, turundus- ja uuringufirma At Front ja Norstati koostöös valminud uuring näitas, et kolmandik perearstidest ei ole rahul praeguse vähiravi süsteemiga. Vähihaige ravi liinil on palju vastuolulisi ning lahenduseta küsimusi, mida näitas 2012. aasta suvel tehtud küsitlus.

Küsitluse vastuseid analüüsides selgus, et vähiravi teema ja vähihaige olukord muutub eriti keeruliseks siis, kui haige jääb perearsti-koduõe hoole alla. Uuringu kokkuvõttest selgus, et praeguse vähihaigete patsientide ravi süsteemiga on rahul 64 ja rahulolematud 32 protsenti perearstidest.

Näiteks ei ole 52 protsendil perearstidest enda sõnutsi piisavalt andmeid selle kohta, millist ravi ambulatoorne vähihaige täpselt saab. Ligi kolmandik perearstidest leidis, et infovahetus spetsialistidega ei ole piisav ning et see pärsib nende võimalusi haigete eest piisaval määral hoolt kanda.

Küsimusele, mida saaks vähihaigete ravis paremaks teha, vastasid uuringus osalejad, et onkoloogid on väga hõivatud ning vaja oleks infotelefoni perearstide tarvis. «Et omavahelises suhtluses oleks aeg, kus ma tean, et ma ei sega oma kolleegi, sest ma ei taha talle keset vastuvõttu helistada. Et oleks üks number ja konkreetne aeg,» leidis üks vastaja.

«Me ei saa rääkida valuarstiabist kui süsteemist, kui igas haiglas on vaid üks valuarst. Üht arsti ei ole mõeldav kõikidel perearstidel kätte saada,» lisas teine.

Eesti Valuseltsi president dr. Boris Gabovitš rõhutab, et valu ei tohi ühelgi juhul kannatada ega seda lähedaste ja arsti eest varjata. See erialaselts koondab endas meditsiiniala spetsialiste – arste, õdesid ja psühholooge, kes tegelevad kõigi haigete kroonilise ja ägeda valu raviga.

1990. aastast tegutseval valuseltsil on ette näidata mõndagi.

Tänu ülikoolis jagatavatele teadmistele ja pidevale selgitustööle on arusaamad valust ja selle ravist viimastel aastatel tublisti paranenud. «Kõige levinum väärarusaam, mida oleme kummutada üritanud, on see, et valu on haiguse tunnus ja seda tuleb kannatada,» märgib Gabovitš.

Ta rõhutab, et kroonilist valu on muude haiguste all kannatajatel tegelikult tunduvalt rohkem kui vähihaigetel. Inimesed kannatavad selja-, pea- ja muudegi valude all. Valuseltsi aktiva poolele võib kanda ka mitu seadusemuudatust.

Näiteks on nüüd arstidel võimalik valuraviks palju lihtsamalt välja kirjutada narkootilisi aineid ja nende nimekiri täieneb vähehaaval. Teiseks saavad nüüd vähihaigete kõrval sajaprotsendilist soodustust teisedki raskesti haiged.

Kolmanda saavutusena on valukabinetid peale Tallinna, Tartu ja Pärnu avatud teisteski Eesti paikades. Näiteks tuli varem Narvast lähimasse valukabinetti sõita 200 km, mis on Eesti tingimustes liiga pikk maa.

Tänaseks on saavutatud viie aasta eest püstitatud eesmärk, et valukabinet ei jääks Eesti mandriosas inimesest kaugemale kui 100 kilomeetrit. Lisaks kroonilise valu kabinettidele töötavad mitmes haiglas veel ägeda valu meeskonnad.

Gabovitši sõnul tuleb arsti juurde pöörduda igasuguse valuga ja esimesena muidugi perearsti poole, kes vajadusel suunab inimese valuravikabinetti. Enamasti juhtub see siis, kui perearst on juba teinud kõik, mis tema võimuses, aga valu pole piisavalt leevenenud.

On olemas haigusi, mille valu täiesti ära võtta ei ole võimalik, aga ka siis saab seda leevendada näiteks 50 protsendi ulatuses. «Pole olemas ühtegi valuliiki, mida inimene peaks kannatama,» kinnitab valuraviseltsi juht.

Perekonna rolli kohta ütleb ta, et lähedased peaksid valu tundva pereliikme igal juhul arsti juurde suunama ja teda igati toetama. «Kui inimene ütleb, et tal valutab, siis see tähendab, et tal valutabki, selles pole mõtet kahelda. Kõige hullem, mis saab olla – kui lähedased ei usu ja ei tunnista teise valu. Sel juhul vaevused ainult suurenevad ja sellega koormatakse lõpuks üha enam ka sugulasi.»

Valukabinetis vesteldakse inimesega ja määratakse talle sobiv ravi. Lisaks on kasutusel mitmesugused protseduurid, taastusravi, vahel ka nõelravi. Gabovitši sõnul ei saa välistada isegi ebatraditsioonilisi ja alternatiivseid meetodeid. Alustada tuleb aga alati arstist, kes vajadusel võib siis haige koos analüüsivastustega näiteks manuaalterapeudi juurde suunata.

Eesti vanimasse, juba 14 aastat tegutsevasse Põhja-Eesti regionaalhaigla valukabinetti pääsevad vähihaiged ilma saatekirjata ja võimalikult ruttu. «Sest nende valud on enamasti väga tugevad ja nende kell tiksub teisiti,» kommenteerib kabineti arst dr Pille Sillaste. Teised, kellest suure osa moodustavad seljavaludes vaevlevad patsiendid, suunavad valuravi saama eriarstid.

Sillaste sõnul ei saa kogu valuravi siiski vaid neile kabinettidele üles ehitada. Uuringud on nimelt näidanud, et 80 protsenti valusid saab leevendada väga lihtsate ravimite või nende kombinatsioonidega ja seda saab teha perearst. Eks üks peamisi põhjusi, miks perearsti poole pöördutakse, olegi valu.