Väärtuspõhine ja patsiendikeskne vähiravi

Juba aastaid räägime väärtuspõhisest meditsiinist, sh ka onkoloogiast. Kui varem peeti meditsiiniteenuse hindamisel oluliseks vaid ravi mahtu ja maksumust, siis nüüd on põhifookuseese tõusnud ravi kvaliteet, mis omakorda jaguneb  ravi  kliiniliseks kasuks ja patsiendi elukvaliteedi mõõdikutes nii aktiivravi ajal kui ka peale ravi.  Ravi kliinilist kasu saame hinnata erinevate laboratoorsete, radioloogiliste, endoskoopiliste jt meetodite abil, toetudes rahvusvahelistele kriteeriumidele. Patsientide elukvaliteedi hindamiseks kasutatakse erinevaid küsimustikke mida nimetatakse kas patsiendi teenuskogemuse hinnanguks(PREM) või patsiendi hinnanguks oma elukvaliteedile (PROM).

Kuna kasvajate diagnostikas kasutatakse väga sageli genoomiuuringuid ja ravi(eeskätt sihtmärk- ja immuunravi) on suunatud konkreetsete  molekulaarsete sihtmärkide vastu, siis räägime väga sageli vähi  täppisdiagnostikast ja täppisravist. Keerukate ravitehnoloogiate kasutamise korral saame  rääkida ka täppiskiiritusravist(stereotaktiline kiiritus) ja täppiskirurgiast(robotkirurgia).

Vähi aktiivravi jaguned kirurgiliseks-, kiiritus- ja süsteemraviks, mille alla  omakorda kuuluvad keemiaravi, hormoonravi, sihtmärkravi ja immuunravi.

Vähi aktiivravi saab väärtuspõhise ja patsiendikeskse lähenemise kontekstis olla ainult tõenduspõhine. Kõik uute vähiravimite katsetused ja uute ravitehnoloogiate välja töötamised ning praktikasse juurutamised saavad toimuda vaid teadusuuringute raamides, millised peavad kindlasti enne uuringu algust  olema saanud eetikakomitee kooskõlastuse. See kõik puudutab ja erinevaid personaalmeditsiini arendusi.

Lisaks aktiivravile räägime vähiravis ka palliatiivravist ehk toetavast ehk leevendavast ravist, mis sisuliselt tähendab haigussümptomite(valu, iiveldus, oksendamine kõhulahtisus jt) kontrolli ja patsientide  psühhosotsiaalset toetamist ning ka taastusravist(organismi teatud funktsioonide(füüsiline aktiivsus, kõnevõime jne) taastamine.  Palliatiivravi ja taastusravi aitavad läbi viia eeskätt palliatiiv- ja taastusravi arstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, füsioterapeudid ja   toitumisspetsialistid. Tihti kasutatakse nõustamisel ka eriväljaõppe saanud õdesid ja patsientide raviteekondade sujuvamaks muutmisel ka nn kliinilisi koordinaatoreid. Tulevikus kasutatakse tõenäoliselt üha enam ka erinevaid AI-põhiseid lahendusi näiteks patsientide esmaseks nõustamiseks töövälisel ajal.

Alternatiivravil või ekperimentaalravil väljaspool teadusuuringuid  ei ole väärtuspõhise ja patsiendikeskse onkoloogia kontekstis kohta, sest on ebaeetiline pakkuda patsiendile veel täielikult tõendamata ravi. See seisukoht on patsientide turvalisuse tagamise nurgakiviks.

Teatud toetusravi meetmeid nagu loovteraapia, muusikateraapia, jooga, meditatsioon ja veel mõned teised klassifitseeritakse mõnedes riikides ja ka  mõnede  rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ka  kui nn täiendravi meetmeid, aga pigem tuleks neid vaadelda lisavõimalustena vähihaigete toetus- ja taastusravi raamides,  mis peavad  kindlasti  olema kooskõlastatud oma raviarstiga ja vajadusel kogu ravimeeskonnaga ning eelistatult läbi viidud vähikeskustes.

Dr Vahur Valvere,

Onkoloog-ülemarst,

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Eesti Vähiliidu president

Kontakt: info@cancer.ee