Kõiki vähi põhjuseid veel ei tunta. Mõned olulised põhjused on aga seevastu ammu teada. Teatakse, et suitsetamine põhjustab näiteks eeskätt kopsuvähki, ülemäärane ultraviolettkiirgus nahavähki ja asbestitolm kopsuvähki. Teatakse ka, et mitte kõik inimesed, kes suitsetavad, saavad liialt päikesekiirgust või puutuvad kokku asbestiga, ei haigestu vähki. Tänapäeval arvataksegi, et vähk on keerulise, koos mõjuvate tegurite ahela lõpptulemus: rakkudes võib olla eelsoodumus pärilikel põhjustel olemas, mida omakorda võimendavad mitmed vähi teket soodustavad keskkonnategurid.
Mis on vähk?
Vähk on rakutuuma pärilikkusainet DNA-d kahjustav geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.
Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides ei saabu rakkude loomulikku surma ehk apoptoosi ja algab vähi tekkeni viiv rakkude pidurdamatu kasv.
Vähk on üldnimetus suurele hulgale haigustele, mille põhjused, iseloom ja avaldumiskuju võivad olla väga erinevad. Vähiks nimetatakse just pahaloomulisi kasvajaid, kuigi kasvajad võivad olla nii hea- kui pahaloomulised. Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nime saanud organi järgi, kus nad on algselt arenema hakanud (nt rinnavähk, kopsuvähk jne).
Eristatakse kahte peamist tüüpi pahaloomulisi kasvajaid: konkreetsest elundist alguse saanud kasvajaid ehk soliidkasvajaid (nt rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk) ning vere- ja lümfisüsteemi ehk hematoloogilised kasvajad (nt leukeemia, lümfoom, multimüeloom).
Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima mööda organismi kas otsese levikuga või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades siirdeid ehk metastaase lümfisõlmedes ning kaugemates organites ja kudedes.
Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud organi järgi, kus nad tekivad, nt. rinnavähk ja kopsuvähk. Õõnesorganite(näiteks söögitoru, magu, jämesool ja põis) limaskestas tekkivaid pahaloomulisei kasvajaid nimetatkase epiteliaalseteks kasvajateks ja kompaktsete ehk tihkete organite(näiteks luud) kasvajaid aga sarkoomideks.
Kasvajaid iseloomustatakse ka nende koeehituse ehk histoloogia järgi (näiteks adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom, väikerakk- ja mitteväikerakk-kartsinoom).
Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid staadiumitega nende leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM klassifikatsioon, kus T näitab primaar-ehk esmase kasvaja levikuulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M kaugmetastaaside olemasolu.
Ravi alustamiseks ongi minimaalselt vajalik teada kasvaja ehitust ja staadiumi. Aga näiteks kaasaegse sihtmärkravi läbiviimiseks vajame rohkem informatsioon ka kasvaja teiste bioloogiliste omaduste ja võimalike ravi molekulaarsete sihtmärkide kohta.
Eesti vähiliit
Kontakt
Koostöö ja toetus:
