Toeta

Riskide vähendamine

Vähktõve vältimine (nn esmane preventsioon) hõlmab abinõusid, mis peatavad vähi tekke. Vähktõve varane avastamine (nn sekundaarne preventsioon) hõlmab endas teste ja uuringuid, mis aitavad leida vähkkasvaja nii vara kui võimalik.

Alati tuleb meeles pidada, et paljud kasvajavormid on täielikult ravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt.

 

Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks.

Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed.

Tubaka tarvitamise terviseriskid:

  • Suuõõs –  igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk
  • Süda ja vereringe – vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult
  • Hingamisteed – bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuvähk
  • Suguorganid – impotentsus, viljatus, vähenenud libiido, loote arenguhäired
  • Välimus – naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne
  • Psüühika – keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu
  • Rakukahjustused – mutatsioonid rakkude DNAs, tekivad kasvajad

Vaata mida tubakas sinu kehaga teeb siit.

Tubakast loobumise nõustamiskabinetid

Vaata kuidas nikotiin mõjub sinu ajule

 

Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega.

100 grammi alkoholi päevas suurendab 4-6 korda riski haigestuda vähki võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita.

Risk suureneb veelgi kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse. Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ning naised rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas.

Üle-eestilised abi- ja nõustamisteenuste kontaktid

 

Kehaline passiivsus on hinnanguliselt umbes veerandi rinna-, neeru- ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks.

Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt.

Hea uudis kõigile, kel meeldib jalutada – riski saab vähendada juba vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt 60 minutit) päevas liikudes.

 

Toitumise ja teatud vähiliikide seoses on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra.

Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab.

Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine.

Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi.

Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite.

Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.

 

Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski.

Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head.

 

Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks.

Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel.

Naudi päikest ilma liigse ”praadimiseta” ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.

 

Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad.

Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest.

Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.

Rohkem infot:

C-hepatiididst

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada

HPV-vastane vaktsineerimine

Eesti vähiliit

Kontakt

MTÜ Eesti Vähiliit
Reg.nr 80010716
Viru 5-3
10140 Tallinn

Tel: 631 1730

E-post: info@cancer.ee

Koostöö ja toetus:

Nõuandetelefon

Helista Eesti Vähiliidu nõuandetelefonile

6311730