-
- Geneetiline soodumus ‒ inimestel, kelle lähisugulased on põdenud kolorektaalset vähki, on samasse vähki haigestumise võimalus suurem
- Vanus ‒ enamasti tekib kolorektaalne vähk vanuses üle 50 aasta, kuid 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremaealistel, isegi noorukieas
- Dieet ‒ kasvaja teket seostatakse dieediga, mis sisaldab palju loomseid rasvu ja valkusid ning vähe taimseid kiudaineid
- Polüübid sooles ‒ polüübid on sooleseinast arenevad healoomulised soolevalendiku kasvajad, mis võlvuvad. Polüübid sooles on vanemaealistel küllalt tavaline nähe, osa neist (nn neoplastilised) võivad muutuda pahaloomulisteks. Samas kujuneb enamus jämesoole vähkidest polüüpide pahaloomustumisel. Üksikutel juhtudel on soolepolüüpide teke geneetiliselt määratud ning neil juhtudel arenevad vähkkasvajad polüüpide foonil küllaltki noores eas (enamasti alla 50 eluaastat);
- Eelnevalt põetud haigused ‒ naistel, keda on ravitud munasarja-, emaka- või rinnanäärme vähkkasvaja tõttu, on tõenäosus haigestuda kolorektaalsesse vähki suurem
- Põletikuline soolehaigus ‒ haavandiline koliit
suitsetamine - Vähene füüsiline aktiivsus.
Haigestumise riski aitavad vähendada kaltsiumi, D-vitamiini ja taimsete kiudainete keskmisest suurem tarvitamine, samuti suitsetamisest loobumine, mõistlik kehaline koormus ning aspiriini ja mõningate teiste mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatide regulaarne kasutamine väikeses annuses.
